Krõbedast talveilmast hoolimata müttas eile mitukümmend algklassi- ja lasteaialast Lilli loodusmaja ümber ja sees, et uurida, kuidas käivad jõulueelsed askeldused Metsamuhklimaal.
Muhklid lubavad lastel oma jõulumaailma pilku heita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lustakast talveprogrammist said eile hommikul esimesena osa ligi kolmkümmend Tõrva gümnaasiumi teise klassi last. Õhtupoolikul käisid muhklimaad uudistamas Viljandi Krõlli lasteaia mudilased.
Mittetulundusühingu Lilli Looduskeskus eestvõttel tehakse selliseid talviseid jõuluprogramme järgmise nädala lõpuni. Neist osavõtmiseks on end kirja pannud juba 317 last, kes õpivad 11 koolis või lasteaias. Soovi korral võivad Metsamuhklimaad kaema minna ka pered, sõpruskonnad ja asutused.
Osalejad teevad läbi lõbusa ja tegevusrohke retke, kus juhtnööre jagavad kuus omapärast tegelast. Need on muhklid — metsa kaitsvad olendid, kes muul ajal toimetavad märkamatult, kuid enne jõule tulevad loodusmajja lastega askeldama.
Kingitused metsaelanikele
«Võtame üksteise järel ritta, et lumes kergem kõndida oleks, ja läheme toome aida juurest väikesed kotid, millega metsloomadele süüa viime,» juhendas Metsamuhkliks kehastunud Olev Kallas lapsi ja manitses: «Öelge kindlasti, kui külm hakkab!»
Tõrva teise klassi õpilased ei teinud 14-kraadisest külmast väljagi ning haarasid lennult neile ulatatud toidukotid. Ühes oli hein kitsedele, teises kartulikoored metssigadele, kolmandas tammetõrud oravatele ja neljandas kuivatatud pihlamarjad lindudele.
Üheskoos liiguti mööda metsarada edasi ning puistati kandamid eri kohtades laiali. Lapsed said puuhalgudega proovida, millist vaeva peavad metssead nägema, kui nad kärsaga külmunud maapinda künnavad.
«Enne te siit edasi ei saa, kui olete muhkeldanud ehk muhkliks saanud!» hüüdis ootamatult Muhkeldamise Muhkel ehk Ando Laanemets, kes metsa keskel kuuseokstega vooderdatud onnist välja ronis.
Tema juhendamise saatel tatsasid lapsed üheskoos ümber kadakasuitsu levitava lõkke ja tõotasid: «Mulle, muhedale muhklile, meeldib metsas mütata, meeldib metsas matkata, olen hoolas alati, ei loobi prügi laiali!»
Lapsed lubasid metsast välja toimetada ka prügikoti, mille Ando Laanemets oli väidetavalt varem puude alt prahti täis korjanud.
Elu esimesed piparkoogid
Omamoodi eksootiline oli linnalastele külaskäik Mugulamuhklit mänginud Anti Laanemetsa juurde, kes pakkus neile lõkkes küpsetatud tuhleid ehk kartuleid.
Loodusmaja köögis sai nii mõnigi laps elus esimest korda piparkooke küpsetada. Selle juures aitas neid Maiusemuhkel Eneli Õun, kellele pakub vahetust Merike Soovik.
Meisterdamismuhkel Valli Öövel õpetas külalisi samal ajal looduslikest materjalidest loomi tegema.
Lõpuks sukeldusid lapsed veel karukoobast jäljendavasse ruumi, kus nad said kokku panna padjapuslet.
Tegevustel hoidis silma peal Musimuhkel ehk Daire Gorjatško, kes projektijuhina tagas ürituse sujumise.
Enne ärasõitu kogunesid lapsed pimedasse aita, kus võluväel ellu ärganud vana villane sokk ehk Minimuhkel neile sirmil seistes küsimusi esitas.
Tema õpetust mööda loeti maha võlusõnad, mille tulemusena muutus metsast toodud prügikoti sisu hoopis kingitusteks. Laste tehtud heateod olid ennast ära tasunud.
Muhklimaa kava stsenaristi ja lavastaja Ly Laanemetsa ütlemist mööda on ettevõtmisega palju vaeva nähtud ning on tore, et see lastele rõõmu valmistab. Programmi pakutakse 1.—4. detsembrini ja 7.—11. detsembrini, iga päev kaks korda. Seda on 10 000 krooniga toetanud kohaliku omaalgatuse programm.
Kokkuleppel on tegijad nõus ka eraldi muhkeldamist korraldama. Infot selle kohta saab projektijuhilt, kelle kontaktid on mittetulundusühingu Lilli Looduskeskuse koduleheküljel www.looduskeskus.ee.
ARVAMUS
Anett Sepp,
Tõrva gümnaasiumi II-a klassi õpilane
Kõige rohkem meeldis mulle see, kuidas me kartulit sõime. Ja see ka, et panime loomadele süüa.
Varem ma ei ole lõkkest kartult söönud. Väga maitsev oli, võid pandi ka keskele.