Pakane jättis koolilapsed külmaks

Kõpu koolijütsid ei pannud teisipäeval külmakraade miskiks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolm aastat tagasi kehtima hakanud külmapühade kord vajab talve hakul taas meeldetuletamist, sest vanematel on keerulisest määrusest raske sotti saada. Õpetajate tähelepanekut mööda pole see laste kooliskäimist siiski mõjutanud.

2007. aastal välja antud sotsiaalministri määrus tekitas algul palju segadust, sest õhutemperatuuri kõrval andis see võimaluse võtta arvesse tuule tugevust. Puudumist lubav tuulekülma indeks tuli eraldi valemi järgi välja arvutada ning see oli paljudele paras pähkel.

Uus kord tekitas toona palju kõmu ning seda lihviti kolm korda. Lapsevanemate abistamiseks töötati välja tabel, mille järgi algab külmapüha alampiir umbes kümnest miinus­kraadist, kui sellele lisandub vali tuul. Näiteks võivad I—VI klassi lapsed koju jääda, kui väljas on kaheksa kraadi külma ja puhub tuul kiirusega vähemalt 16 meetrit sekundis.

Koduleht tuleb appi

Kõige hõlpsam on asjast sotti saada Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi või terviseameti koduleheküljel, kus arvutustöö on juba ära tehtud. Sealsete andmete järgi oli esmaspäeva hommikul tuulekülma indeks Viljandis lausa miinus 25 kraadi, mis lubanuks koju jääda nii kõige noorematel kui ka üheksanda klassi noormeestel ja neidudel.

Suure-Jaani gümnaasiumi õppejuhataja Urve Siimsoo pole oma sõnul märganud, et muudetud kord oleks õpilasi rohkem puuduma või ka paukuva pakasega igaks juhuks ikkagi kooli tulema pannud.

«On nii nagu varemgi: lapsed, kes peaksid pikalt jalgsi käima, jäävad koju, aga kel pole tarvis kooliteel kaua külma trotsida, tulevad kohale,» rääkis ta.

Käesoleva õppeaasta esimesed paarkümmend miinuskraadi ei ahvatlenud Suure-Jaani lapsi külmapühi pidama ja gümnaasiumis käib tavaline õppetöö. Toimetuse andmetel on sama olukord ka teistes maakonna koolides.

Kuidas mõista?

Vanemais on tekitanud segadust eespool nimetatud määruse punkt, mis väidab, et tunnid jäävad ära juhul, kui sõit kooli pole korraldatud.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik täpsustas, et silmas on peetud omavalitsuse organiseeritud sõiduvõimalust, olgu selleks siis lepped maakonna bussifirmadega või mõni muu lahendus.

Iseküsimus on, et kui bussipeatus asub lapse kodust paari kilomeetri kaugusel, kas siis tuleb seda pidada korraldatud sõiduks või mitte.

«Seaduse järgi tuleb korraldada transport, kui lapse koolitee algus jääb õppeasutusest kaugemale kui kolm kilomeetrit. Seega on just nimetatud vahemaa piir, millest alates peaks omavalitsus mõtlema koolitranspordi korraldamisele,» selgitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Keegi ukse taha ei jää

«Mina viin oma lapsed iga päev autoga kooli, kuid kui on palju puudujaid ja tunnid jäävad ära, on meie sõit ju asjatu,» muretses lapsevanem, kes ei soovinud oma nime avaldada.
Suure-Jaani gümnaasiumis seda õppejuhataja Urve Siimsoo sõnul karta ei tule. «Meie võtame vastu kõik, kes kohale tulevad, ja ka tegeleme nendega,» kinnitas ta.

Õppejuhataja vahendas õpetajate arvamust, et paari lapsega klassis on töö eriti tõhus, sest õpilastega saab tegelda eraviisiliselt. Seda, et keegi ukse taha ei jää, kinnitasid ka teised «Sakalaga» vestelnud koolid.

Uue korra järgi ilmaolude hindamine lapsevanemale peamurdmist ei valmistanud.

«Olen varemgi sisetunde järgi otsustanud, sest termomeetrid on alati näidanud pisut erinevalt,» rääkis üks ema. Ta lisas, et iga küla kohta ju eraldi ilmateadet ei ole ning kõik sõltub ikkagi vanemast endast. Vanemat paneb mõtlema pigem see, et lapsed ei taha koolist puududa, sest kardavad õppetöös maha jääda.

Urve Siimsoo kummutas ka selle hirmu. «Kui puudujaid on palju, siis õpetajad programmi edasi ei võta, vaid pigem kordavad,» selgitas ta. Üksikud puudujad aidatakse hiljem järele nii, nagu ka haiguse tõttu õppetööst eemale jäänud.

Külmapühadel on teisigi tahke. Mitu kooli kinnitas, et mõnigi kord on koolimaja äraolemise koht, kuhu lapsed saadetakse kange pakasega isegi siis, kui neil oleks täielik voli koju jääda. «Meil on soojad ilusad ruumid, siin antakse ka süüa ja tegeldakse lastega,» tõi Siimsoo välja, miks vanemad otsustavad kooli kasuks.

KÜLMAPÜHAD

Sotsiaalministeeriumi kehtestatud tervisekaitsenõuded määravad, kuidas mõjutab ilm haridusasutuste töökorraldust.

• I—VI klassi õpilaste tunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning välisõhu temperatuur on —20 kraadi ja madalam.
• VII—IX klassi õpilased võivad koju jääda, kui välisõhu temperatuur on —25 kraadi ja madalam.
• Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi veebilehel avaldatava igapäevaste ilmavaatluste andmete ja terviseameti veebilehel avaldatava tuulekülma indeksi tabeli alusel.
Allikas: sotsiaalministeerium