Laupäeval kogunesid maakondades sajad inimesed, et arutleda, missugune võiks olla Eesti 2018. aastal, mil tähistab sajandat aastapäeva. Ehkki arutleti kaheksal väga erineval teemal, oli põhirõhk pandud majandusele.
Üldsõnalised sihid tõid arutlejatelt mitu asjalikku ettepanekut
2. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakondade visioonipäev on üks osa Arengufondi projektist, mille abil loodetakse kokku leppida tuleviku jaoks olulistes valikutes.
«Aasta eest riigikogu ees käies kutsusime üles tegema Eestile kasvuvisiooni: meie ühisele tulevikutunnetusele rajatud ja tulevikupüüdlusi sisaldavat uut edulugu,» tutvustas Arengufondi seirejuht Kitty Kubo ettevõtmist fondi veebilehel, «lugu, millesse inimesed nii Eestimaalt kui ka väljastpoolt usuksid sedavõrd, et sooviksid selles ise osalised olla.»
Aasta jooksul on spetsialistid suuremates ja väiksemates rühmades arutanud, milline peaks Eesti olema seitsme aasta pärast, ja seadnud kaheksas valdkonnas eesmärgid, mille poole tasub püüelda. Need sihid said nurgakivideks ka laupäeval peetud maakondlikel visioonipäevadel, kus teemade kaupa jagunenud töörühmad pidid ütlema, kas taotlused on õiged ja milliste meetoditega nendeni jõuda.
Arutlejad kiitsid sihid heaks
Kui jätta kõrvale talente käsitlev eesmärk — seda täiendati soovitusega pöörata välismaalt andekate inimeste meelitamise kõrval tähelepanu kohalikele —, olid viljandimaalased ekspertidega üldjoontes nõus.
Olekski ju raske vastu vaielda näiteks majanduspoliitilisele eesmärgile, mis on sõnastatud nõnda: «Majanduspoliitika on teadlikult fokuseeritud ning seetõttu mõjukam. Majanduspoliitika fookusi aitavad realiseerida haridus-, teadus-, välis-, immigratsiooni- ja teised poliitikavaldkonnad.» Selle suhtes võiks eriarvamusele jääda üksnes üliradikaalne vabaturu pooldaja või täielik anarhist.
Suur osa Eestis väljapakutud abinõudest, mis on hindamiseks üles riputatud Arengufondi kodulehele, oli sama palju toetamist väärt kui sihid ise, aga sageli ka sama üldsõnaline ja ammu kuuldud. Ilmselt ei kahtle keegi, et 2018. aastal tuleks eelistada eestimaist ja tunnustada oma tegijaid ning spetsialiste, ainult et mõlema sihi poole on Eestis püüeldud juba taasiseseisvumisest saadik.
Kummatigi tuldi mõttetalgutel lagedale ka konkreetsete ja originaalsete ideedega, mis võiksid majandusele tõepoolest tõuke anda: näiteks soovitusega vabastada ettevõtted töötajate kraadiõppe rahastamise puhul erisoodustusmaksust ning käsitada kraadiõppe kinnimaksmist tulumaksuvaba investeeringuna, suurendamaks firmade innovatiivsust ja tõstmaks inimeste haridustaset.
«Samuti väheneks sel puhul magistri- ja doktoritööde sahtlisse kirjutamine,» avaldas lootust selle mõtte välja pakkunud Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. «Teadustöödes hakataks siis rohkem tegelema konkreetsete probleemidega, mida ettevõtetel on vaja lahendada.»
Teoks tegemisega on kiire
Anzori Barkalaja, kes oli kaasa arutlemise kõrval üks talgupäeva juht ning osales kasvuvisiooni ettevalmistamisega tegelnud töörühmades, jäi ettevõtmisega rahule.
«Sellel sündmusel oli kaks mõtet: saada täpsemaid ideid ning teavitada inimesi kasvuvisiooni koostamisest,» sõnas ta. «Viljandis oli laupäeva kohta päris palju rahvast ja kohal olnud pakkusid välja häid mõtteid.»
Ehkki Eesti 100. aastapäevani on aega kõigest seitse aastat, avaldas Barkalaja lootust, et tänavu seatud sihid saavad vähemalt osaliselt reaalsuseks.
«Sada aastat Eesti riiki on emotsionaalselt nii võimas kujund, et suudab motiveerida otsustajaid ennast kokku võtma,» uskus ta.
Maakondlikel mõttetalgutel väljapakutud ideed, mis koguvad Arengufondi kodulehel kõige enam toetajaid, esitatakse aruteluks 7. detsembril Tallinnas peetaval Eesti tuleviku foorumil.
ETTEPANEKUD
Valik Viljandi maavalitsuses peetud mõttetalgutel majanduspoliitika ja rohelise majanduse töörühma väljapakutud mõtteid.
• Ettevõtl(ikk)ust tuleks õpetada algkoolist ülikoolini.
• Töötajate tasemeõppelt tasutav ettevõtete erisoodustusmaks on vaja kaotada.
• Süstemaatiliselt peab arendama ettevõtjate ekspordivõimekust.
• Toetusi jaotades tuleb arvestada regionaalpoliitikat.
• Rohkem on vaja investeerida inimeste haridusse.
• Maksudega on vaja soodustada mahetootjaid, säästlikku majandust ja säästvat eluviisi.
Allikas: mõttetalgute korraldajad