Aiapidajad said novembris kiita suvel tehtud töö eest

Karksi külas pälvisid tänavu tunnustust kogunisti kaks kodu. Pildil on Egle ja Anno Tšetšini aed. Foto: Urmas Suurpuu

Aiahooaja lõpetuseks jagati mõnel pool tunnustust nendele kodudele, mis olid suvel heakorra ja lilleilu poolest pilku püüdnud.

Üks võitjatest, Karksis Indumäel elav Ülle Palusaar ütles, et kauni kodu tiitel tuli üllatusena, sest pere isegi ei aimanud, et majapidamine on võistlusele kandideerima seatud.

«Elame suure tee ääres, ehk sellepärast oleme silma jäänud,» ütles ta.

Kiitust pälvinud aeda võib perenaise sõnul pidada tema elutööks. Kõige enam valmistavad talle heameelt kiviktaimla ja suur hulk püsikud, mis pakuvad silmailu kevadest sügiseni.

«Eks iga aednik pea mõnikord oma kollektsionäärikirge taltsutama,» tunnistas Palusaar.

Sellise hobi korral kujuneb aed ajapikku üha ümber. «Enam kui kümne aastaga on see sada protsenti muutunud,» nentis perenaine. Kodu ümbrus pole üksnes tema kätetöö, vaid selle eest hoolitseb ta abikaasaga kahasse.

Karksi vallas pälvisid lisaks viiele eramajapidamisele tunnustuse Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidule kuuluv Nuutsaku puhkebaas Muri külas ja Sudiste külamaja, mille eest hoolitseb sealne maanaiste selts. Paremusjärjestust kõnealusel võistlusel ei koostata.

Kaunite kodude võistluse komisjoni kuuluv keskkonnaspetsialist Tiia Kukk ütles, et ilusamad majapidamised valis žürii välja tegelikult juba septembris, kuid otsuse kinnitas vallavalitsus alles nüüd. «Võitjaid autasustame hoopiski vabariigi aastapäeval,» täpsustas ta.

Tegu on üksnes valla mõõduvõtuga, mitte üle-eestilise kodukaunistamisvõistluse eelvooruga. «Meie oma võitjate kandidatuuri kuskile edasi ei saada,» kinnitas žüriiliige.

Vana tava

Karksi vald on ettevõtmist korraldanud igal aastal.

«Varem hindasime kodusid kindla korra järgi, kuid kolm-neli aastat tagasi loobusime sellest,» rääkis Tiia Kukk. Tema sõnul oleks väga täpselt kehtestatud kriteeriumidest lähtudes eluasemete ring peagi täis saanud ja tunnustusesaajad aastast aastasse korduma hakanud.

«Muidugi on mingid punktid, mida proovime silmas pidada, ent osalejaid valides vaatame ka nende eripära või arengut,» selgitas keskkonnaspetsialist.

Võistluse kandidaate leiab vallavalitsus ise lahtiste silmadega ringi vaadates, neid esitavad kodanikud ning küsitud on ka külavanemate käest.

Enamasti jääb sõelale kuus või seitse peret. Keskkonnaspetsialisti väitel on peremeeste hulgas igas vanuses inimesi ja nii sünnipäraseid karksilasi kui sinna elama asunuid.

Kui mõnel samalaadsel võistlusel on žürii otsus pälvinud tunnustusest ilma jäänute või lihtsalt kadestajate kriitikat, siis Tiia Kukele ei meenunud küll ühtki sellist juhtumit, kus keegi oleks oma naabrit halvustanud või komisjoni valikus kahelnud.

Esikolmik

Ka Saarepeedi vald kuulutas novembri algul välja kolm ilusamat kodu. «Teeme seda igal sügisel traditsioonilisel perepäeval,» rääkis Saarepeedi valla heakorrakomisjoni liige Maire Palutaja.

Tänavu sai esikoha Järvekalda elamu omanik Merit Berzin Karulast. Ka teine koht läks samasse külla ning selle pälvis Maire Teder. Kolmanda koha vääriliseks hindas komisjon Sulev Salu kodu Peetrimõisa külast.

Saarepeedi vald esitab tänavused võitjad üleriigilise «Kauni Eesti kodu» võistluse maakonnavooru. Palutaja sõnul pole valla võistluse reeglistik raudkindel, kuid sel on üleriigilise võistlusega haakuvad pidepunktid. Samuti näeb kord ette, et eramud, asutuste hooned ja korrusmajad võtavad mõõtu eri kategooriates.

«Talu kategooriast oleme loobunud, sest see mõiste on tänapäeval väga laialivalguv,» lisas komisjoni liige.

VÕITJAD

Karksi valla kaunite kodude omanikud

• Mari Lepik ja Juhan Kadak Kõvakülast
• Ülle ja Teet Palusaar Karksist
• Egle ja Anno Tšetšin Karksist
• Maya Sein ja Aare Ojaperv Muri külast
• Mirje Kallaste ja Urmas Suurpuu Tuhalaane külast
Allikas: Karksi vald