Sügispakane purustas novembrirekordeid

Jõgi Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile öösel ja hommikul mõõtsid ilmajaamad mitmel pool Eestis uued novembrikuu ilmavaatlusajaloo külmarekordid.

Viljandis langes õhutemperatuur —21,9 kraadini. Viimase sügiskuu senine külmarekord oli —20,3 kraadi 1993. aasta 21. novembrist.

Nagu vahendas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla, oli eile kõige külmem Jõhvis. Sealne ilmajaam mõõtis kesktalvele sobilikud —25,9 kraadi. Jõhvi eelmine novembrirekord oli —21,9 kraadi 1992. aasta 28. novembrist.

Jõhvile järgnes Eesti külmapealinn Jõgeva —25 kraadiga. Nii jäi õige napilt löömata kogu Eesti novembrikuu külmarekord: Jõgeval 1951. aasta 16. novembril fikseeritud —26 kraadi.

Kolmandale kohale platseerus eile Kuusiku —24,3 pügalaga. Kuusiku eelmine  selle kuu külmatipp oli —23,8 kraadi, samuti 1951. aasta 16. novembrist.

Eile mõõtis 20 või enam kraadi külma tosin jaama ja kuu rekord uuenes veel mitmes kohas. Kõige soojem oli samal ajal Sõrves, kus miinimumtemperatuur langes —5,8 kraadini. Lumepinnal mõõtis kõige madalama temperatuuri Türi jaam: täpselt 30 pakasepügalat.

EMHI eilne prognoos lubas kahekümnekraadist õhukülma ka alanud nädala keskpaigaks, äsja möödunud ööl võis sellest paar kraadi puudu jääda.

Loodla ütles, et kõige paksem lumevaip lasus laupäeva hommikul Harjumaal Vanakülas: 45 sentimeetrit. Viljandi ilmajaam mõõtis maksimaalse lumekihi  pühapäeval ja esmaspäeval: 9 sentimeetrit. Kõige vähem oli lund läinud päevadel Sõrves, kus selle paksus ulatus eile 2 sentimeetrini.

«Novembrikuu absoluutne lumepaksuse maksimum on Eestis 61 sentimeetrit ja see mõõdeti 1965. aasta 14. novembril Lääne-Virumaal Oandus,» lausus Loodla.

Veekogud kaanetuvad

Külm ilm on asunud hoogsalt veekogusid jääga kaanetama. Varem Eestis tegutsenud vetelpäästet, kes talviti kogus andmeid jääpaksuse kohta ning jagas hoiatussõnu, enam ei ole.

Staažikas vetelpäästespetsialist Helgi Lutvei ütles, et lumetu ilmaga tekkinud kristalselt selge jää peale võib minna, kui selle paksus on 7 sentimeetrit. Lumesajuga moodustunud jää peaks olema vähemalt 10 sentimeetrit paks.

«Alati tuleb enne jääle astumist veenduda selle ohutuses,» lausus ta. «Ka käreda talve puhul on veekogudes kohti, kus jää võib olla õrn. Näiteks pilliroo lähedal, allikates ja kiire vooluga paikades.»

Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokand manitses samuti ettevaatlikkusele: «Soovitame oodata, kuni jää kasvab vähemalt 10 sentimeetri paksuseks, aga ka siis tuleb veenduda, et see kannab.»

Viljandi järvel olid eile kalamehed juba platsis, kuid nad hoidusid veel kalda lähedale. Kaugemal liugles mitu uisutajat.

End kalahulludeks nimetanud viljandlased Eero Kiuru, Heino Sarapuu ja Igor Nael olid hüppetorni lähedale puurinud augud, mille kaudu mõõtes oli jääl paksust 7—8 sentimeetrit. Jää polnud päris puhas, aga ka mitte liiga lobjakasegune.

Mehed ütlesid, et on Viljandi järvel sel sügisel esimest korda. Kiuru sõnas, et laupäeval oli ta käinud Holstre-Polli lähedal Kõlu järvel, kus jää võis siis tema hinnangut mööda olla 4 sentimeetrit paks. Too riskimine tasus end ära kahekilose havi näol.

Eile püüdsid mehed särgi: näkkas hästi. Need kalad ei läinud aga pannile või supipatta, vaid hoiti elussöödana tänaseks haugirekteks.

Jääväljak ja lumepark

Viljandi jääväljak avas hooaja reede õhtupoolikul. Viljandi Jäähalli juhatuse liige Aivar Talvet hindas esimese nädalavahetuse uisusõprade huvi normaalseks.

«Vähem kui kolme päeva jooksul oli meil 256 piletiga uisutajat, lisaks veel prii sissepääsuga alla seitsmeaastased,» lausus ta. «Kokku seega ehk ligi 300 uisutajat.»

Männimäel Huntaugu nõlval seadistati laupäeval lumekahureid ja pühapäeval algas lumetootmine. Eile käisid kaevetööd, et paigaldada lisavalgustus.

Mittetulundusühingu Viljandi Lumepark juhatuse liige Mart Kaas ütles, et veevoolikute vedamisega tuli oodata, kuni kalda äärde jää tekkis, sest otse kaldast vett võtta ei saa: see tõmbaks kaasa muda.

Kaas hindas, et nädala lõpul võivad lumelaudurid sõitma minna, samuti peaks siis valmima väiksem lumerõnga ehk tuubirada lastele. Suure tuubiraja tegemine võtab kauem aega. Ta märkis, et lisalumega on plaanis katta 50 korda 300 meetrit.