Kuuendat aastat Eesti maanteedel korraldatav liiklustiheduse uuring on näidanud, et sõidukeid põriseb teedel aina rohkem ja sagedamini.
Nutikad voolikud loendavad autosid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Alliku sõnul on Viljandimaal liiklus elavnenud kõigil teedel, ent kõige rohkem on see paisunud Viljandi-Tartu ja Imavere- Viljandi-Karksi-Nuia maanteel.
Põhjalikke mõõtmisi pole veel tehtud Läti piirini viivatel Penuja ja Laatre teel, et selgitada, mil määral muutus nende kasutamine pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga.
Sõidukeid loendavad kahekaupa kõrvuti asetsevad voolikandurid, mida on suviti mitmel teel märgata, eristavad seitset liiki sõidukeid, tehes näiteks vahet traktori, bussi ning veo- ja sõiduauto vahel, ning saavad aru, kas sõidukil on järel haagis.
Üks voolik märgib loendusseadmes ära vaid sellest üle veerenud sõidukite arvu. Andmed fikseeritakse seadme mälus.
Allan Alliku sõnul tehakse lühiajalisi mõõtmisi kord kolme aasta tagant, kaks korda aastas ja nädala kaupa. Nii saab ülevaate, kui palju sõidukeid läbib mõõdetavat teelõiku argipäeval ja nädalavahetusel.
«Hilisema analüüsiga arvutame kolmeaastaste muudatuste põhjal välja edaspidise perspektiivse liiklustiheduse,» lausus Allan Allik. Selline ülevaade aitab kavandada teede ehitust, remonti ja hoolet. Enne suuri teetöid tehakse tasuvusuuring ja mõõdetakse liiklustihedust.