Omavalitsuste liitmine kulgeb liialt kiirustades

Kersti Sarapuu. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

TUNTUD LAULU SÕNAD ütlevad: «Mina otsin ja sina otsid. Kes hooletu, jääb ilma!» Kui paralleele tõmmata, meenutab see laul omavalitsuste partneriotsinguid, mis veel enne järgmisi kohalikke valimisi peavad kas vabatahtlikult või lausa sunniviisil lõpule jõudma. Käimasolev haldusreform annab omavalitsustele selle aasta lõpuni aega, et leida endale omaalgatuslikult kosilased, kellega leivad ühte kappi panna. Pärast seda on valitsus otsustanud käivitada sundkorras liitmise protsessi, mis joonistab omavalitsuste piirid lõplikult ringi 2017. aasta 15. oktoobril asetleidvate valimiste ajaks.

Omavalitsuste minimaalseks elanike arvuks on praeguse kava järgi arvestatud 5000, kuid eesmärk on moodustada suuremad omavalitsused, kus elaks vähemalt 11 000 inimest. Et mokale natuke mett määrida, on ühinemistoetuseks arvestatud 100 eurot inimese kohta, jagades omavalitsustele vabatahtliku liitumise korral 300 000 – 800 000 eurot ühinemistoetust. Osa sellest läheb muidugi lahkuvatele omavalitsusjuhtidele aastase palgakompensatsiooni maksmiseks.

Kahetsusväärselt osutub selline piitsa ja präänikuga tagant utsitamine üheks käimasoleva haldusreformi põhiliseks puuduseks. Liituvate omavalitsuste puhul ei saa rääkida seniste tõmbekeskustega arvestamisest, pigem kujunevad uute omavalitsusüksuste piirid välja valitsuse toetuste põhjal. Ja see toetus on ühekordne. Kohalikele elanikele ei pruugi see anda parimat tulemust.