Repliik. Vaikimisi süüdi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üllar Priks
Üllar Priks Foto: Marko Saarm / Sakala

Käisin poes. Väsitav tööpäev oli seljataga, pea pulki täis ja rosinaks tõmbunud magu andis üle keskmise valju korinaga teada oma järjekordsest solvumisest. Tavaline argiõhtu.

Olin vaevalt ostukärule hoo sisse andnud, kui kuulsin oma laiskadele lohisevatele sammudele järgnemas veidrat kaja. Kiikasin üle õla ning nägin turvameest, kes meie pilkude kohtudes oma pea justkui lingust lastult vasakule raksatas ja ennastunustavalt ketšupipudelite silte inspekteerima asus.

Hetk hiljem piimapaki järele küünitades tundsin oma kuklal taas kellegi silmi. Pöörasin ümber ja nägin kuivainete leti taha kaduvat tuttavat vuntsidega kiilaspead. Ninja kiirusel sooritatud varjumisest sekundi murdosaks õhku rippuma jäänud prillipaar prantsatas kahhelpõrandale. Suhkrupakkide vahelt kostis summutatud sajatamist.

Tagasi üles