Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
/nginx/o/2016/01/26/4906921t1h36ae.jpg)
Õige pea selgub, kas tänavuse talve esimene sula toob soomaalastele suurvee koju kätte või lükkab selle kevadesse.
Kuusekäära talu peremees Indrek Hein vaatab igal hommikul oma Šoti mägiveised üle. Erilise hoolega läks ta esmaspäeval vastsündinud vasikat vaatama. Viimaste päevade soe ilm ja eilne vihm olid kaasa toonud suure sula.
«Kui käisin loomi toitmas, sain märjaks, nii et tilkusin,» kirjeldas ta olukorda. «Hoovis laiutab vedel kört. Maa on külmanud, aga kui paar-kolm päeva vihma sajab, läheb suureks sulaks. Poleks ime, kui nädalavahetusel on jõgi triiki vett täis.»
Aga kõik oleneb sellest, mis ilmataat edasi teeb, tähendas ta.
Soomaal turismi arendav Aivar Ruukel nädalavahetuseks suurt üleujutust ennustada ei söandanud. Küll arvas ta, et kui ilm hoiab sulale, on juba kahe nädala pärast selle aasta esimest suurvett oodata. Oma sõnul on Ruukel viimased kümme aastat suurvee tulekul ja minekul silma peal hoidnud ning võib kinnitada, et talvisest suurveest saab üha tavalisem nähtus. «Mullu oli talvine suurvesi isegi suurem kui kevadine,» märkis ta.
Tipu külas talu pidav jahimees Tõnis Korts hindas Soomaa tänavust lumekogust väheseks. Esimesed sulailmad on tema sõnul pannud räästad tilkuma, aga suur sula pole veel kohal. «Suure veekoguse tekkimiseks on vaja pikaajalist õhusooja, ka öösiti. Ja taevast lisa sooja vihma näol. Eks nüüd saa näha, mis paar päeva sooja Soomaaga teeb.»