Teemaja pälvis tunnustuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sakala
Copy
Vaatetorniga teemaja valmis tänavu kevadel.
Vaatetorniga teemaja valmis tänavu kevadel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja, mille arhitekt on Lauri Saar, pälvis aasta puitehitise võistlusel eripreemia.

Teemaja tõsteti esile, sest see sobitub eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga. Plusspunkte sai ehitis ka selle eest, et omanik ei peljanud arhitektuurisse investeerida.

Suure-Jaani vallas Vihi külas asuvas Energia talus avati teemaja koos vaatetorniga tänavu juunis ning peremees Aivar Siimu sõnutsi pakutakse seal teesid, mida talu mahedalt kasvatab.

Hooneid ehitanud aktsiaseltsi Pärlin tegevdirektor Enno Pikkpõld ütles kevadel «Sakalale», et tegemist on väga omanäolise hoonega. «Arhitekt on klaasi, puidu ja metalli kenasti sobitanud ümbritseva looduse ehk jõe, metsa ja ravimtaimepõldudega.»

Aasta puitehitise võistlusele laekus seekord 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet ning hindas nende arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjalikasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti.

«Eelmiste aastatega võrreldes on esitatud hoonete hulgas rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja enam tähelepanu on pühendatud energiasäästule,» kommenteeris žürii liige Märt Riistop metsatööstuste liidu veebilehe andmetel.

Peapreemia sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi

Puuinfo ja Eesti metsatööstuse liit selgitasid möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid kaheksandat korda. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm.
 

Märksõnad

Tagasi üles