Kui Penujast bussiga Viljandisse jõudmine võib võtta umbes sama palju aega, nagu sõidab reisilennuk Tallinnast Egiptusesse, siis Tipust saab bussiga maakonnakeskusesse üldse kõigest korra nädalas.
Maakonna veerest Viljandisse jõudmiseks kulub sama palju aega kui pealinnast Egiptusesse sõitmiseks
24. jaanuar 2016, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga ega keegi seda neljatunnist bussisõitu Abja-Paluojast kaheksa kilomeetri kauguselt Penuja külast Viljandisse naljalt plaanima hakka – muidugi on ka teisi võimalusi.
«Hommikul saaks Apja küll ja sealt ilmselt kaheksa ajal läheb buss Viljandisse edasi. Koolibussid ju käivad,» arutles Penuja elanik Rita Joamets. «Aga oh jumal, kes seda teab, kuidas enam Viljandist Apja tagasi saab, ja siis peaks veel vaatama, kuidas Penujasse pääseb.»
Just möödunud päeval oli Joametsal olnud tarvis Viljandis ära käia: ID-kaarti pikendamas. «Ega olnudki midagi, ajasime autole hääled sisse. Muidu hakka siin hommikul nende bussidega seiklema ja ei tea, millal kuhu välja jõuad.»
Autota külaelanikud toime ei tule
Kiirema loomuga asju käivad Penuja inimesed ajamas pigem vallakeskuses ja enne klapitatakse külarahvaga aeg kokku. Nagu Rita Joamets teadis, saab seal ka huvitegevusest osa võtta. Üks naine näiteks käivat Penujast Abja-Paluojale suvel rattaga, aga muidu enamasti ikka jala. Talle meeldivat ka joosta, nii et külarahva arvates läbib ta teekonna jooksusammul.
«Reedel võtame auto täis ja lähme Apja poodi toitu ostma. See on täiesti normaalne,» rääkis Joamets.
Külas käib teisipäeviti küll ka kauplusauto, kuid selle peale väga lootma ei jääda. «Sortiment on väike,» nentis teine külaelanik Urmas Toom.
«Ja kallis on,» lisas Rita Joamets.
Urmas Toom puhastas parajasti garaaži ees autot. «Käisime just naabrinaisega Abjas,» märkis ta. «Ilma autota siin küll läbi ei saa.»
Sestap peab auto eest ka korralikult hoolitsema.
«Hommikul 7.15 läheb buss Apja, aga siis vaata, millal sa sealt tagasi saad,» kõneles Toom. «No kui on näiteks arsti juurde asja. Pool kaheksa oled bussiga kohal ja istud näiteks kella kolmeni seal polikliinikus – nii ikka ei lähe.»
Sugugi libedamalt ei käi asjad Kõpu vallas Tipu külas, sest nagu öeldud, sealt läheb buss Viljandisse vaid kolmapäeviti. Võta või jäta: number 55 hommikul vara, lõunaajal ja õhtul.
Sellega sõitvat külast ainult üks mees. «Tema käib igal kolmapäeval Viljandist süüa ostmas,» teadis rääkida kohalik elanik Anne Nurk, kelle akna alt number 55 möödub. «Suvel võib-olla on mõni üksik sõitja veel. Siis, kui on jõhvikahooaeg ja mõni memmeke tuleb siia raba serva marjule. Muidu on siin inimesi vähe.»
Bussi aga Nurk kiidab. «Pole vist kordagi tulemata jätnud.»
Ise Anne Nurk bussiga Tipust väljas ei käi: ei Viljandis ega ka vallakeskuses Kõpus. «Kõppu minekuga on ju sama jant: sinna saab sellesamuse bussiga kord nädalas.»
Temal on asi korraldatud nii, et kui vaja, viib poeg teda Viljandisse, näiteks perearsti juurde. «Talviti polegi ma tegelikult linna saanud. Arstile pole ka vaja minna ja nii me mehega siin koperdame.»
Ühest autost peres ei piisa. «Minia käib Kõpus tööl ja viib hommikul ringiga ka lapsed lasteaeda ja kooli. Poja töökoht jääb juba Pärnumaale,» jutustas Nurk ning lisas: «Autod on siin ikka kõigil – no nii paljudel, kui meid siin on. Üksik naisterahvas elab ka mul siin lähedal, tema käib samuti autoga.»
Linna eakate muret maarahvas ei jaga
Nii ei oska maal elavad eakad kaasa rääkida Viljandi pensionäride mures, et senise prii linnaliinibussisõidu asemel on nüüd tasuta pelgalt 14 sõidukorda kuus.
«Meil on ainult oma auto ja bensiin,» ütles Penuja mees Urmas Toom. «Buss käib koolilaste järgi. Koolivaheajal on kohe bussiaegu vähem, kaks korda nädalas vist. Aga nagu busse, pole siin õieti ka inimesi. Kaks tükki sõidavad veel bussiga.»
Suuremat peavalu teeb mehele see, et Abja-Paluojalt ei lähe enam hommikune buss Tartusse. «Karksi-Nuiast läheb, aga see on ju veel kaugemal. Kuidas sa sinna saad...»
Tartusse tuleb sõita seepärast, et seal on Maarjamõisa kliinik, kuhu eakatel on ikka asja.
«Eks kui siin kellelgi mingi häda on, siis käiakse autodega,» nentis Toom. «Kõigil seda muidugi ei ole, aga nad siis tellivad – ilma ei oleks juttu ka.»
KOMMENTAAR
KAUPO KASE,
Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja
Maavalitsus on alati avatud ettepanekutele ja kui kuskilt tuleb ettepanek liinivõrku muuta, kaalume seda kindlasti koos omavalitsusega. Seni pole Tipust ja Penujast kurtmist kuulda olnud.
Soomaa planeeringut tehes vaagisime piirkonna ühistranspordi arenguvõimalusi mitmel korral. Muu hulgas rääkisime niinimetatud nõudebussi käimapanemisest, omavalitsuse toetuste abil autokulude kompenseerimisest ning isegi taksode kasutamisest. Nõudebussi puhul võib küll jääda mulje, et tegemist on kokkuhoiuga, aga tegelikult peab keegi kuskil ikkagi kogu aeg valmis olema ja see maksab.
Üldiselt on Viljandimaal nii, et kui piirkonnas on õpilasi, siis seal on buss käigus. Kui muid sõitjaid ei ole ja pole ka tuntavat nõudlust, siis buss tihemini ei sõida.
Ühistranspordivõrgu nõudlusega kooskõlas hoidmine olukorras, kus rahvastik väheneb, on keeruline ülesanne. Olen aga veendunud, et seni oleme Viljandimaal sellega hästi hakkama saanud.
Töö käib kogu aeg. Praegu tegeleme näiteks maaliinide läbimiskiiruse ülevaatamisega. Oleme teinud ettepaneku muuta 17 liini kiiremaks, sest teeolud on võrreldes 2010. aastaga paremad.
Praeguse transpordivõrgu keskne mõte on, et inimesed jõuaksid hommikul kella 8-ks Viljandisse tööle. Et Viljandisse ja selle lähiümbrusse on koondunud suurem osa meie maakonna tootmisettevõtetest, oleks tarvis käima panna mõned lisabussid, mis tooksid inimesi näiteks Võhmast, Kõpust, Mõisakülast, Karksi-Nuiast, Tänassilmast ja Saarepeedilt töökohtade juurde juba kella 7-ks.