Poekotid toovad puuetega inimestele leivale vorsti

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riidest poekottide valmistamine on kõige suurema keskkonna jalajäljega alustades kanga tootmisest ja lõpetades koti õmbelmisega. Keskkonna jalajälge saab vähendada vaid koti pikaajalise korduvkasutusega.
Riidest poekottide valmistamine on kõige suurema keskkonna jalajäljega alustades kanga tootmisest ja lõpetades koti õmbelmisega. Keskkonna jalajälge saab vähendada vaid koti pikaajalise korduvkasutusega. Foto: Erakogu

Tekstiilijäätmetest poekottide valmistamine pakub Viljandi erivajadustega inimestele üha rohkem tööd. Möödunud aastal teenis kaks tosinat tegijat enam kui 8400 keskkonnasõbraliku koti õmblemise, juurdelõikamise, trükkimise, pakkimise ja kohaletoimetamisega 31 550 eurot.

Koostööprojekt «Mina hoolin» on pakendite taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pakendiringlus ja Viljandis erivajadustega inimestele töökohti loova mittetulundusühingu Töötoad ühine ettevõtmine. Lühidalt öeldes edastab Pakendiringlus oma klientide antud ülejäägid, näiteks nässu läinud plakatid või vanad telgid Töötubade inimestele ning nonde valmistatud kotid müüakse Alexela tanklates, Selverites, Stockmannis ja suuremates Maxima kauplustes maha.

Leiva peale vorsti

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles