Pikk parandustöö valmib enne pühi

Pärast paljusid raskusi saab kirik viie aasta vanustest tormihaavadest terveks. Foto: Elmo Riig

Vahepeal peaaegu juba lootuse kaotanud Halliste kogudus saab nüüd kergemalt hingata, sest kaua kestnud katuseparandus lõpeb õige pea.

Manuflex Ehituse meistrimehed on juba tükk aega vaeva näinud, et restaureerida ja katta valtsplekiga kirikukatuse lõunaküljel paiknev parapett ehk katusekarniisi kaitserinnatis.

Maa ja taeva vahel

Muinsuskaitse Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi sõnul olid vihmad ja tuuled katust murendanud viis aastat: see sai kõvasti räsida 2005. aastal möllanud jaanuaritormis.

«Parapett oli üsna lagunenud ja möödujatele juba täiesti ohtlik,» nentis Kivi. «Asjad hakkasid lõpuks lahenema sellel sügisel.»

Manuflex Ehituse objektijuht Kert Varik rääkis, et kõrgused on üsna suured ja kuigi enamik töid saab tehtud tõstuki abiga, kasutatakse praegu tellinguid.

«Tõstuki pealt vaadates ei tundugi nii kõrge,» nentis Varik. «Päris tippu saime 21-meetrise tõstukiga, aga põhilised tööd käivad 15—20 meetri kõrgusel.»

Varik tõdes, et töö osutus keerulisemaks, kui esialgu oli arvata. Näiteks tuli osa telliseid lõigata kaldu, et tekitada kaldpind.

«Töö oli aeganõudev, kuid tulemus sai kindlasti hea,» lausus Varik. Raskemad ülesanded on tema sõnul juba valmis. «Ilm segas tublisti müüriladumist: pool ajast sadas. Väike külm on parem kui vihm ja viis kraadi sooja.»

Objektijuhi hinnangut mööda peaks järgmise nädala lõpuks kõik valmis olema. Töö praegust käiku arvestades nii ka läheb.

«Alus on valmis ning pleki saab peale panna,» rääkis Anne Kivi. «Karniisid on vaja lubimördiga üle teha, aga kui külm segab, jääb see kevadesse. Põhiline, et lagunemine on nüüd peatatud.»

Kivi juhtis tähelepanu kiriku torni halvale seisukorrale: sellelt kooruvad värv ja krohv. «Loodame, et ka edaspidi on häid abilisi, kellele Halliste kiriku käekäik korda läheb,» lisas ta.

Habemega lugu

Renoveerimisega loodeti ühele poole saada juba möödunud kevadeks, kuid tookord ei hakanud väljavalitud ehitusfirma tööga isegi pihta, ehkki oli saanud 100 000 krooni ettemaksu.

Enam kui 180 000 krooni nõudvat remonti lubas 90 protsendi ulatuses toetada põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, kuid toetuse saamise reeglistik nägi ette, et kogudus peab töö esmalt enda leitud raha eest ära tegema. Nii oli kogudus ettemaksu pärast väga mures. Raha õnnestus lõpuks siiski tagasi saada.

Sügisel sõlmis kogudus lepingu Manuflex Ehitusega, kes asus tööle kohe pärast seda, kui oli lõpetanud Karksi mõisa valitsejamaja katuse paneku.

Karksi valla projektijuht Dmitri Orav, kelle kohta jätkus kiidusõnu nii koguduse esindajatel kui Anne Kivil, avaldas heameelt, et piirkonnale tähtis objekt saab korda. «Loodan väga, et kogudus sai sellest enesekindlust projektidega edasi minna,» rääkis Orav ning lisas, et järgmisena on plaanis restaureerida lagunema kippuv fassaad.

ARVAMUS

Ene Staalfeldt,
koguduse juhatuse esimees

Süda on nüüd lõpuks rahul ning košmaar lõppenud. Kogu see ettevõtmine sõi tohutult närve. Õnneks saime ette makstud summa inkassofirma kaudu ootamatult kergelt tagasi. Loodame väga, et ilm laseb tööd lõpetada.