Eesti Pank on teisipäevase kontrolli käigus tuvastanud kaks ettevõtet, kes on SEB Pangaga sõlmitud kaaseeljaotuslepingute alusel saanud 60 ettevõtetele mõeldud suurt Eesti euromüntide komplekti, millest nad ei suutnud ette näidata ühtegi komplekti.
Uusi münte kadus 11 800 euro väärtuses
24. november 2010, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatas, et praeguseks on kaaseeljaotuse käigus komplekteeritud Eesti euromüntide komplekte jagatud väga väiksele arvule ettevõtetele. Kaaseeljaotust firmadele on teinud ainult SEB Pank.
Uurimise esialgse info kohaselt pakuti Riias 14. novembril peetud numismaatikute kokkutulekul müügiks kümmet ettevõtetele komplekteeritud Eesti euromüntide komplekti.
Läinud reedel "Sakalas" ilmunud loo järel kontrollis Eesti Pank teisipäeval nelja ettevõtet, kes olid kaaseeljaotuse käigus saanud ettevõtete komplekte. Kontrollitud ettevõtetest kaks näitasid ette kõik neile eraldatud Eesti euromündid ning kaks firmat ei suutnud ette näidata ühtegi komplekti.
Eesti Panga ja kommertspankade vahel sõlmitud eeljaotuslepingud näevad ette, et kommertspankadele lepingute alusel eraldatud euro sularaha oleks hoiustatud muust sularahast eraldi ja tingimustel, mis hoiaksid ära selle varguse, kadumise või hävimise. Lisaks näevad lepingud ette, et kommertspangad jagavad euro sularaha jaekaubandusettevõtetele, sularahakäitlejatele või firmadele, kes on muul põhjusel selleks õigustatud.
Eesti Panga ja kommertspankade vahel sõlmitud lepingud näevad ette, et kommertspankade ja euro sularaha soovivate ettevõtete vahel sõlmitavad kaaseeljaotuslepingud sätestaksid, et ettevõtted peavad hoiustama neile jagatud euro sularaha muust sularahast eraldi ja tagama sellised hoiustamistingimused, mis hoiaksid ära selle varguse, kadumise või hävimise.
Nii kommertspangal kui ka kaaseeljaotuses osalenud ettevõttel on keelatud eeljaotuse või kaaseeljaotuse ajal saadud euro sularaha enneaegselt, s.t enne sularahavahetuse päeva välja anda ehk ringlusesse lasta. See on eeljaotuse ja kaaseeljaotuse lepingu oluline tingimus.
Nii kommertspangad kui ka ettevõtted peavad tagama Eesti Pangale või keskpanga volitatud isikule juurdepääsu euro sularaha säilivuse ja hoiustamise tingimuste tuvastamiseks. Kui tuvastatakse, et kommertspangad või ettevõtted on lepingut rikkunud, määratakse neile leppetrahv.
Eesti Pank kavatseb täie rangusega käsitleda juhtumeid, kus euro sularaha on valesti käideldud.
Eesti Pank jätkab euro sularaha saanud ettevõtete ja kommertspankade kontorite pistelist kontrollimist. Seni tehtud kontrolli tulemused on tuvastanud, et Eesti euromünte on pangakontorites hoiustatud ettenähtud tingimustel ning väljajagatud kogused on olemas.
Riias müügil olnud mündid, mis esialgse info kohaselt olid Eesti euromündid, pole enam müügis.
Eesti euromündid valmistanud Soome rahapada on Eesti Pangale ametlikult kinnitanud, et rahapajas tänavu avastatud varguse käigus pole Eesti euromünte varastatud.
Eesti Pangas tehtud täiendav kontroll kinnitas, et kõik euromündid vastavad saatedokumentidele. Sularahakäitleja G4S on kinnitanud Eesti Pangale, et G4S-le käitlemiseks antud Eesti euromündid on arvestatud ja vastavad saatedokumentidele.
Eesti Pank on andnud euro sularaha kommertspankadele, et nood saaksid rahareformiks paremini valmistuda. Seda kutsutakse eeljaotuseks. Kaaseeljaotus on aga see, kui kommertspangad annavad sularaha enne euro käibeletulekut omakorda.