Kui küsida tänaval inimestelt, mida läheb vaja kinnisvaramaakleri töös, vastaks enamik ilmselt, et müügioskust ja kinnisvarateadmisi. Ent maakler peab suutma anda ka juriidilist nõu, lepitama tülitsejaid ja leidma vajaduse korral kas või kliendi lapsele sobiva kooli.
Pindi Kinnisvara maakleril Julia Langelil on ainuüksi sel sügisel ette tulnud kaks juhtumit, mis tundusid asjaosalistele esialgu lausa lahendamatud.
Mida teha näiteks siis, kui buumi kõrghetkel kodu soetanud noored ei jõua maksta eluasemelaenu ega ela tagatipuks enam kooski? Et praegu pole lootust kinnisvara müügist tippaja hinda tagasi saada, ähvardas haamri alla minek ka naisele kuuluvat korterit, mis oli laenu lisatagatis.
«Pärast läbirääkimisi lubas pank maja maha müüa ning jagada allesjääva laenujäägi võrdselt mehe ja naise vahel,» meenutas Langel lahendust. «Oluline on, et probleemist räägitaks ega mindaks selle eest peitu.»
Lepitaja tähtis roll
Veelgi keerulisem oli ühe lahutava abielupaari juhtum. Ehkki maja, kus pere elas, kuulus juba enne abiellumist naisele ja oli seega lahusvara, laskis mees sellele kinnisturaamatusse hagi tagamiseks hüpoteegi seada. Nimelt oli ta hoone oma raha eest remontinud ja pidas seda osaliselt ka enda omaks.
«Suhted abikaasade vahel olid teravad: mees oli ennast esindama palganud kutselise advokaadi, naine pöördus abi saamiseks kinnisvarabüroo poole,» rääkis Langel. «Järgnesid nädalatepikkused läbirääkimised, mille ajal maakler osales muu hulgas vara jagamises.»
Maakleri ja advokaadi sobitusel jõudsid endised abikaasad lõpuks kokkuleppele nii kinnisvara jagamises kui selles, kellele peaksid jääma auto, diivanid, toolid ja muud vallasasjad.
«Lõpuks aitasin naise uues elupaigas isegi lapsele koolikoha leida,» lisas Langel.
Tema jutu järgi on paljud kunagi üksteist armastanud perekonnad aja jooksul tülli pööranud ning sageli on inimeste vahele kiilu löönud just raske majanduslik olukord. Paraku teeb lahutus ühise eluasemelaenu tasumise veelgi raskemaks.
Langeli hinnangul leidub enamasti siiski väljapääs: vahel piisab asjaosaliste, näiteks vaidlevate abikaasade või võlgniku ja panga rahumeelsest suhtlusest.
«Aga tuleb ette sedagi, et on vaja kaasata erapooletu jõud — olgu siis kinnisvaramaakler, jurist või lihtsalt hea sõber —, kes suudaks panna inimesi nägema veidi suuremat pilti ning aitaks ülikeerulisena tundunud asjaajamise külma närviga lõpule viia,» rääkis maakler.
Tavaline maakleritöö
Kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi juhataja Reet Raudsepa sõnul tuli kliente juba enne majanduskriisi nõustada ka küsimustes, mis ei puudutanud otseselt kinnisvara. «75 protsendil juhtudel on tarvis tegelda inimeste eraelu muredega,» tõdes Raudsepp. «Kui tahad tehinguni jõuda, on vaja need korda ajada. Selles ju maakleri töö seisnebki.»
Raudsepa kirjelduse järgi on enamasti tegemist juriidiliste probleemidega. Näiteks võib korteri- või majamüügi takistuseks saada seik, et 20 aasta eest lahutades ei maksnud abikaasad riigilõivu ning on seaduse silmis endiselt abielus. Seega on vahepeal ühe poole soetatud kinnisvara ühine.
TÕDEMUS
Reet Raudsepp,
Uus Maa Viljandi büroo juhataja
Pangale võlgu jäänud inimeste kodude sundmüügi kõrgaeg on õnneks möödas. See jääb eelmisesse aastasse ja selle aasta esimesse poolde.