Paarkonna seadus – kellele ja milleks?

Jüri Adams Foto: Vabaerakond

VÕITLUSED KOOSELUSEADUSE rakendamise seaduse eelnõu ümber riigikogus on mõneks ajaks vaibunud. Algatajate lootus jõustada see 49 lehekülje pikkune tekst seadusena enne uut aastat ei täitunud. 2014. aastal vastuvõetud kooseluseadus aga jõustus 1. jaanuarist. Nüüd on taas aega ja võimalik seletada, et niinimetatud rakendusseadusega ei ole probleeme ainult nendel, kes on kooseluseadusele otsustavalt vastu, vaid et vähemalt sama suur vastuseis on hoopis teisel põhjusel.

Riigikogule esitatud rakendusaktide eelnõu on ebaõnnestunud. Selle poliitiline sisu on üsna lihtne.

Esmalt: kõigi, nii sama- kui erisooliste paaride notariaalsed lepingud tahetakse sisuliselt võrdsustada abieluga, kuigi nimetus jääks erinevaks. Eesti seadustest on üles otsitud kõik kohad, kus on kasutatud sõnu «abielu» või «abikaasa», ning neid tahetakse täiendada sõnadega «registreeritud kooselu» ja «registreeritud elukaaslane». Kooseluseaduse vastuvõtmise ajal aga lubati, et samasooliste abielu ei ole mõtteski.