President Toomas Hendrik Ilves: Ühe eksami eduka sooritamise järel veel rikaste riikide hulka ei jõua

President Toomas Hendrik Ilves Foto: Liis Treimann

Presidendi kõne Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning tööandjate keskliidu ettevõtluse auhindade üleandmisel

Meist Idas ja Läänes varisevad aktsiaturud ulatuses, millesarnast mäletavad vaid need, kelle mälu ulatub kümnest aastast kaugemale. Langevad kokku finantsettevõtted, mida veel hiljaaegu peeti eduka ja toimiva majandussüsteemi alustugedeks.

Eestis näeme raskusi riigieelarve tulude ja kulude klapitamisega, sest harjumuspäraseks muutunud majanduskasv on seiskunud. Meie harjumuspärane riigieelarve koostamise loogika, sealhulgas tulude ja kulude planeerimine, on tunduvalt keerulisem ja pingeid tekitavam kui eelmistel eduaastatel.

Eesti majandus on viimasel aastakümnel olnud kohati isegi imelapse seisuses. Täna oleme jälle maa peal tagasi. Selline olukord kohustab meid küsima kahte asja.
Kas oleme midagi kahe silma vahele jätnud või midagi valesti teinud?

Või ei sõltu see kõik üldsegi meist ja on paratamatu?
Ma eeldan, et ettevõtjad teavad vastust. Meie senine edu on paljuski tulenenud eelistest, mis olidki määratud kaduma nagu väga odav tööjõud või madal võlakoormus. Need olid siirdemajanduse eelised küpsemate majanduste ees, kuid oma olemuselt ajutised eelised, mida tuligi maksimaalselt ära kasutada.

Selles osas oleme hästi hakkama saanud. Ent tänane seis majanduses - ja seda ka ilma maailmamajanduse probleemideta - näikse ütlevat, et ühe eksami eduka sooritamise järel veel rikaste riikide hulka ei jõua. Selleks on rohkem vaja.

Pöördelised ajad majanduses on küll rasked, kuid sisaldavad ka võimalusi tulevikuks. Meenutame, et meie Põhjala naabrite majandusprobleemide edukas lahendamine 1990. aastate alguses lõi aluse nende tänaseks eduks. Seejuures ei ole jutt majandusest kitsas tähenduses. On ju Põhjala riigid tänases Euroopas ühed vähestest, kus on edukalt lahendatud ka sotsiaalküsimused, tööturupoliitika ja kelle riigieelarve on jätkusuutlik ka vananeva elanikkonna tingimustes.

Aluse sellele kõigele lõi siiski nende majanduste tootlikkus, mis omakorda tugines nende uuenduslikkusele, heale haridusele ja tehnoloogilisele kõrgtasemele. Unustada ei saa ka nende ühiskondade suurest läbipaistvusest tulenevat madalat korruptsiooni, sest kus on vähem korruptsiooni, seal on parem majandus.

Sel aastal oleme korduvalt lugenud autoriteetsetest allikatest, et Eesti majanduse struktuur pole suutnud muude valdkondade suurte muutustega kaasas käia. See struktuur on jäänud paljuski muutumatuks. Ja andestage mulle ehk liiga järsk võrdlus: autoturult ostetud sõiduauto võib kvaliteetsema kütuse ja putitatud mootori abil küll varasemast palju kiiremini sõitma panna, aga uut Ferrarit ei saa temast kunagi.

Eestil on oma tänase majandusstruktuuriga väga raske jõuda tõeliselt arenenud riikide hulka. Majanduse struktuur ei ole midagi seesugust, mida saaks üleöö ja käsu korras muuta. Selle taga on põhjalik ja mõtestatud pikaajaline töö, omaenda ja kogu maailma homsete vajadustega arvestamine.

Kindlasti tähendab see investeeringuid haridusse, teadusesse ja arendustegevusse. See võib tähendada ka vajadust muutuste järele mitte ainult investeeringutes, vaid ka üldisemates väärtushinnangutes.

Praegu ei ole aeg süüdistusteks või näpuga näitamiseks, ka mitte poliitikute ja ettevõtjate vahel, kes peaksid demokraatlikus ühiskonnas teineteisele ikka partnerid olema.

Omavahelised süüdistused ja võimalike valearvestuste pidev meenutamine ei vii Eestit edasi. Aga meie peame edasi liikuma. Pessimism, segadusse sattumine ja süüdlaste otsimine naelutaks meid paigale. See omakorda tähendaks kaotatud aega ja käestlastud võimalusi. Meil pole aega, et aega kaotada.

Kuidas edasi minna? Nii küsivad praegu paljud. Tõstke silmad sellelt, mis on olnud ning avage oma pilgud ja oma mõtted uutele võimalustele. Need võimalused on olemas, neid tuleb osata märgata ja neid tuleb õppida ära kasutama.
Soovin ettevõtjatele jõudu edukalt hakkama saamiseks kiirelt muutuvas, kuigi praegu ehk end mitte kõige stabiilsemalt tundvas maailmas. Teist kõigist sõltub, kas me saame kümne aasta pärast taas rääkida Eesti majandusimest või mitte.