Eurotoetused ja nendega seotud müüdid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külli Kraner
Külli Kraner Foto: Erakogu

EUROTOETUSED ON elu Eestis märgatavalt edendanud. Tore on, et paljud meist teavad oma kodukoha europrojekte. Samas arvatakse nende hulka ka tegevusi, mida ei ole eurorahaga toetatud või mida koguni ei saa reeglite järgi eurorahaga toetada. Tekivad müüdid.

Eelmise aastaga lõppenud eelarveperiood 2007–2013 oli Eestile esimene täispikk eurotoetuste rakendamise periood. See tõi siinse elu edendamiseks suurima võimaliku eurorahasumma: kokku oli kasutada 3,4 miljardit eurot.

Eesti arenguprioriteete ja eurotoetuste kasutamise võimalusi järgides oli lõppenud perioodi üldeesmärk kiire ja kestlik areng. Teisisõnu majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalse sidususe parandamine ning keskkonna kasutamise säästlikumaks muutmine. Mida on saavutatud? Kas eesmärgid said täidetud?

Märksõnad

Tagasi üles