Tarvastu ja Viiratsi valla piirile metsade keskele on kerkinud tõeline tehasehoone, milles esimene purjekas hakkab juba kuju võtma.
Vana laevakella löök avas järvepurjekate sünnikodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avamise ajaks valisid Kaleseltsi mittetulundusühingu liikmed Marko Vaher ja Ants Leiaru kolmapäeva sellepärast, et siis möödus kolm aastat Võrtsjärve ühemastilise purjeka ehk kalepaadi naasmisest lainetele.
Lindilõikamise asemel kuulutas tööstusliku laevaehitamise alanuks laevakella löök. Hoonesse astunud nägid, et uue kalepaadi põhjalaud, kiilukast, vööriplank ja ahtriots on juba paigas.
Marko Vaher selgitas, et asulasse polnud paadikuuri mõtet rajada: seal on areng juba detailplaneeringuga kindlaks määratud ja asjaajamine olnuks keerukas. Lihtsam oli see rajada paari kilomeetri kaugusele Väino Leiaru Vahvaõue talu maale. Uus kinnistu sai nimeks Paadimeistri.
«Poolteist hektarit pluss üks ruutmeeter käimla jaoks,» nimetas Vaher maatüki suuruseks.
Jaan Leetsar soovitas meestel rajada paarisaja meetri pikkuse kanali, et purjekad kuurist otse vette võiksid libiseda. Paula viidi veeskamiseks treileriga kalasadamasse.
Jutuks tuli ka see, et üha rohkem jääb kaldale puust kalapaate ning nende asemel lähevad veele plastalused. Nii võib paarikümne aasta pärast päevakorda tulla puupaatide uuestisünd.
Marko Vaher algatas mõtte traal- ehk kalepüügi taastamisest, sest selline püügiviis puhastas järve mudast ja taimestikust.