Vana laevakella löök avas järvepurjekate sünnikodu

Väärtuslik kingitus paadimeistritele oli Õisu rabast toodud kaarepuu. Lindiga kaunistatud jändriku tõstsid auto järelkärult maha pootsman Ants Leiaru ja kapten Marko Vaher, kuid viimati nimetatu leidis varsti, et tassimisega saab pootsman üksi hakkama. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tarvastu ja Viiratsi valla piirile metsade keskele on kerkinud tõeline tehasehoone, milles esimene purjekas hakkab juba kuju võtma.

Avamise ajaks valisid Kaleseltsi mittetulundusühingu liikmed Marko Vaher ja Ants Leiaru kolmapäeva sellepärast, et siis möödus kolm aastat Võrtsjärve ühemastilise purjeka ehk kalepaadi naasmisest lainetele.

Lindilõikamise asemel kuulutas tööstusliku laevaehitamise alanuks laevakella löök. Hoonesse astunud nägid, et uue kalepaadi põhjalaud, kiilukast, vööriplank ja ahtriots on juba paigas.

Marko Vaher selgitas, et asulasse polnud paadikuuri mõtet rajada: seal on areng juba detailplaneeringuga kindlaks määratud ja asjaajamine olnuks keerukas. Lihtsam oli see rajada paari kilomeetri kaugusele Väino Leiaru Vahvaõue talu maale. Uus kinnistu sai nimeks Paadimeistri.

«Poolteist hektarit pluss üks ruutmeeter käimla jaoks,» nimetas Vaher maatüki suuruseks.

Jaan Leetsar soovitas meestel rajada paarisaja meetri pikkuse kanali, et purjekad kuurist otse vette võiksid libiseda. Paula viidi veeskamiseks treileriga kalasadamasse.

Jutuks tuli ka see, et üha rohkem jääb kaldale puust kalapaate ning nende asemel lähevad veele plastalused. Nii võib paarikümne aasta pärast päevakorda tulla puupaatide uuestisünd.

Marko Vaher algatas mõtte traal- ehk kalepüügi taastamisest, sest selline püügiviis puhastas järve mudast ja taimestikust.