Viljandi linnavalitsus tahab kaotada seitse ametikohta

Foto: Elmo Riig / Sakala

Homme arutab Viljandi linnavolikogu eelnõu, mille vastuvõtmine tähendab suuri muudatusi linnavalitsuse struktuuris ning kaotab seitse töökohta.

Juba uuest aastast jõustuv struktuurireform puudutab arhitektuuri- ja planeerimis-, linnamajandus- ning rahandusametit ja kantseleid. Nimetatud üksustest koondatakse viis inimest, lisaks kaob kaks viimasel ajal vakantsena seisnud töökohta.

Seda, milliseid ametiposte muudatused konkreetselt puudutavad, ei nõustunud linnapea Kalle Jents esialgu ütlema. «Räägime sellest siis, kui uus struktuur on kinnitatud — nende töökohtade taga on ju ikkagi inimesed,» põhjendas ta.

Meeri sõnul on tema, abilinnapead või ametite juhid kõiki koondatavaid arutusele tuleva eelnõu suhtes siiski hoiatanud. Jents avaldas lootust, et kuna on märgata väikest tööturu paranemist, leiavad kohata jäävad inimesed erasektoris uue töö veidi kergemini kui aasta eest.

Ühes ametis on lihtsam suhelda

Linnapea ütles ümberkorralduse põhjust selgitades, et olude muutumise tõttu on mitmes ametis tööd vähemaks jäänud ja nii palju inimesi pole vaja enam palgal pidada.

Esimesel aastal see kuigi suurt säästu ei tähenda, sest osa koha kaotavatest inimestest on pikaajalised töötajad, kellele avaliku teenistuse seaduse järgi tuleb maksta kümne kuu tasu suurust kompensatsiooni.

«Küll aga hoiame raha kokku järgmistel aastatel,» lausus Jents. «Saame selle abil ehk madalama palgaga töötajate tasu tõsta ja inimesi uuesti motiveerima hakata.»

Kõige suuremad uuendused ootavad majandus- ning arhitektuuri- ja planeerimisametit, mis omavahel liidetakse. Loodav majandus- ja ehitusamet saab endale ka likvideeritava munitsipaalasutuse Elamu kohustused.

Elamus on praegu palgal osalise tööajaga juhataja, kes koondatakse, ja poole kohaga remondimees, kes viiakse üle munitsipaalasutusse Viljandi Spordikeskus.

Peaarhitekt pulga võrra madalamale

Kuu aja eest peetud linnavolikogu revisjonikomisjoni koosolekul põhjendas Kalle Jents ühendameti loomist vajadusega panna arhitektuur ja ehitus linnas ühte jalga käima. Linnapea hinnangul on kahe ameti juhtide omavaheline suhtlus olnud puudulik ja seetõttu pole linnale tähtsad projektid alati õnnestunud. Konkreetsete näidetena tulid istungil kõne alla kultuurimaja ja Arkaadia aed.

Endine linnapea, praegu volikogu opositsioonis oleva valimisliidu Kodune Viljandi liige Malle Vahtra leidis, et ehkki ülejäänud ümberkorraldused näivad mõistlikud, ei saa ta kuidagi nõustuda peaarhitekti positsiooni muutmisega. Nimelt hakkaks too alluma ühendatud ameti juhatajale, mitte otse abilinnapeale nagu seni.

«Peaarhitekt peab olema korraga hea kunstnik ja bürokraat,» selgitas Vahtra. «Et sellist inimest linnavalitsusse tööle meelitada, ei tohi linnapea karta peaarhitekti endaga võrdseks teha ja maksta talle kas või suuremat palka kui endale.»

Vahtra avaldas kartust, et kui struktuur eelnõus kirjeldatud kujul kinnitatakse, paneb Marko Männik peaarhitekti ameti maha ja uut samal tasemel spetsialisti leida osutub väga raskeks.

Malle Vahtra valitsusajal peaarhitektiks saanud Männik ise otsesõnu lahkuda ei lubanud, kuid tõdes, et tema nägemus ühendametist on eelnõus kirjeldatust mõnevõrra erinev. Männiku arvates peaks majandus- ja ehitusameti juhataja olema peaarhitektiga võrdne. Nii jääks ühe hallata haldusküsimused, teisele aga kunstiline pool.

«Ka Ugalal on kaks juhti,» märkis Männik.

ARVAMUS

Malle Vahtra,
valimisliidu Kodune Viljandi liige

Muudatuste läbiviimiseks on ainult kuu. Kuidas kõik selle ajaga ära korraldatakse ja kuidas pannakse paika uus amet — vaat see on mulle küll mõistatus.