Kodanikualgatusest sündis abi väikeettevõtlusele

Aastaid püsis probleem, mis ei lasknud põlvkondadel talus mõistlikul viisil vahetuda. Taluliidu ja valitsuse koostöös sündis probleemile väikeettevõtluse arengut laiemalt toetav lahendus.

Enamik Eestimaa talupidajate keskliidu liikmeid on füüsilisest isikust ettevõtjad ning tunnevad seetõttu ühelt poolt talude ning teiselt poolt FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) kui ettevõtlusvormi probleeme.

Taludes on valmistanud pikka aega muret põlvkondade vahetuse ees seisvad takistused. Esimesed talupidajad alustasid 20 aastat tagasi ülesehitustööd. Enamasti olid need keskealised inimesed, kes nüüd on jõudnud juba pensionäriikka.

Talude ülevõtmisel oli mitmesuguseid probleeme, kuid määravaks osutus üks: nimelt ei võimaldanud senised seadused vanematel talu lastele üle anda maksuvabalt.

Selleks et sageli kogu perekonna ühistööna loodud talu vara lastele edastada, pidanuks füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud talupidaja tulumaksuseaduse järgi lõpetama FIE-na tegutsemise, võtma kogu ettevõtlusvara isiklikku kasutusse ning maksma selle väärtusest lähtudes nii sotsiaal- kui tulumaksu. See tulumaksuseaduse säte tundus talupidajatele esiteks arusaamatu, teiseks ebaõiglane ja kolmandaks sama hästi kui teostamatu.

Kuigi FIE vara on ametlikult registreeritud ühe inimese nimele, on sisuliselt tegemist perekonna ühisvaraga, mis on sageli loodud selle liikmete, sealhulgas laste ühise tööga. Miks ei võiks seda siis põlvkondade järjepidevuse ja maakultuuri säilitamise huvides maksuvabalt lastele üle anda?

Talude vara, mille hulka kuuluvad maa, ehitised, masinad ja loomad, on praeguseks väärt mitu, sageli koguni mitukümmend miljonit. Ajal, kui vara väärtus on suurenenud, napib talupidajal paraku käiberaha. Järelikult poleks ta isegi soovi korral võimeline oma talule kuuluva pealt makse maksma.

Selleks peaks nii mõnelgi olema tagataskus mitu miljonit krooni, aga nii palju vaba raha lihtsalt pole. Oma jutu ilmestamiseks viitan meie põhjanaabritele, kes on öelnud, et talupidaja elab vaeselt, kuid sureb rikkana.

Teoreetiliselt võiks vajaliku summa saamiseks talu (FIE) varadest poole maha müüa, kuid siis läheks see ju tootmisest välja ja nõrgendaks oluliselt pojale üleantava ettevõtte võimekust. Kindlasti poleks see arendav ega mõistlik.

Niisiis pidime tõdema, et poegadel polnud isegi soovi korral võimalik isade tööd ausalt, nipitamata üle võtta. Oleme sellele juba aastaid valitsuskoalitsioonide tähelepanu juhtinud, leidmata mõistmist ega tahet probleemi lahendada ei poliitikutelt ega varasematelt põllumajandus- ja rahandusministritelt.

Lõpuks on lahendus leitud.

Neljandat aastat põllumajandusministrina tegutsev Helir-Valdor Seeder võttis meie muret kuulda. Ta asus taluliidu ettepanekute alusel välja töötama tulumaksuseaduse muudatusi ning esitas need juba eelmisele koalitsioonile, kus rahandusministri portfell oli sotside käes.

Kummatigi lükkas taluliidu ridadest võrsunud rahandusminister, kes oli vahepeal olnud ka põllumajandusminister ja on nüüd jõudnud otsaga Euroopa Parlamenti, eelnõu tagasi, lisades, et maksupoliitika kuulub ikka rahandusministeeriumi, mitte põllumajandusministeeriumi pädevusse.

Kuid Seeder oli järjepidev ja pakkus tulumaksuseaduse muudatusi ka praegusele koalitsioonile. Seekord saatis teda edu: rahandusminister Jürgen Ligi nõustus eelnõu valitsusse viima. Veel enam, valitsuskabinetis jõuti seda arutades peagi järeldusele, et FIE-st talupidajate probleem puudutab ka teisi väikeettevõtjaid, kes on valinud ettevõtlusvormiks FIE.

Valitsus otsustas, et ei muuda tulumaksuseadust üksnes põllumajandustootmisega seotud, vaid kõigi FIE-de suhtes. Riigikogu jõustas oma otsusega need seadusemuudatuse ettepanekud 20. oktoobril.

Tagasi üles