Kaua oodatud külm asus veekogusid kaanetama

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik lõi eile Viljandi rannajoone juures jäässe augu ja vajutas jalaga peale: õrn koorik pragunes ja vetrus ning august purskus vesi nagu miniatuursest purskkaevust.
Ajakirjanik lõi eile Viljandi rannajoone juures jäässe augu ja vajutas jalaga peale: õrn koorik pragunes ja vetrus ning august purskus vesi nagu miniatuursest purskkaevust. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Issi-issi, ära mine jääle!» Nii oli eile kalamehe sõnul hüüdnud laps, kes oli koos isaga tulnud Viljandi järve äärde õrna jääd uudistama.

Plaaži lähedal sillal istus eile ennelõunal neli kalameest. Paari-kolme tunniga viisteist särge püüdnud Heino Sarapuu ja Andres Saar ütlesid, et isa mitme lapsega käis ranna ääres jalutamas ja eks ta proovinud, kuidas jää kaldaservas madala vee peal tundub.

Nagu ka Sakala reporter ja fotograaf katsetasid, hakkas jää juba poole sammu kaugusel praksuma ja tekkisid mõrad. Nõnda ei soovinud me kaldast kaugeneda meetritki, sest ilmselt lõppenuks see märgade jalgadega. Külmal ajal pole see kuigi meeldiv tunne, eriti kui kurk on niigi kähe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles