Lumeta pakane võib hävitada maasikasaagi

Kui peaks saabuma suurema pakasega lumeta talv, tasuks koduaias heita maasikatele kaitseks peale kuuseoksi, põhku või mõnd muud õhulist materjali. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pollis asuva Seedri puukooli juht Elmar Zimmer ütles, et ploomipuudele nappis sügisel mullas niiskust, seega võib lumeta krõbe pakane nad hävitada, sama oht on maasika õienuppudel. 

Polli aiandusuuringute keskuse tootmisjuht Kersti Kahu märkis, et kuni 10-kraadine külm veel midagi ei tee, aga 15 ja rohkem miinuskraadi on ploomidele kindlasti ohuks. «Ploomidel oli tänavu see häda, et nad olid kaua lehes ega lõpetanud sügisel õigel ajal kasvu, seega on nad suhteliselt nõrgas seisus,» märkis Kahu. 

Zimmer tuletas meelde, et sügisel olid Mulgimaal ka paljud kaevud kuivad. 

Suuremat viljapuuaeda külma kaitseks katta ei jõua, aga koduaias võiks Kersti Kahu arvates nooremate luuviljaliste tüved siduda kinni kuuseokstega või katta maapind meetri raadiuses multši, komposti või lehtedega, et külm kohe juurteni ei jõuaks. Juhul kui külmakraade jagub pikemaks ning on krõbedama pakase oht, tasuks koduaias maasikatele heita kuuseoksi, talveloor, põhku või turvast. 

Elmar Zimmer rääkis, et mõne aasta eest oli suurem lumeta külm, mis hävitas Põhja-Eestis järgmise suve maasikasaagi. Õrnemad sordid hukkusid, aga enamikul jäi lihtsalt saak tulemata. «Talve esimese poole kannatavad maasikad ka palja maa korral 15 miinus­kraadi, aga talve teisel poolel on nad juba õrnemad,» lisas Zimmer. 

Tema sõnutsi on parim kate lumi: iga sentimeeter, mis lisandub, kaitseb ühe külmakraadi jagu. 

Nii Elmar Zimmer kui Kersti Kahu rõhutasid, et esialgu taimedele siiski erilist ohtu ei ole ning praegused mõned külmakraadid lisavad vaid talvekindlust. 

Elmar Zimmer soovitas noori viljapuid kaitsta veebruaris ja märtsis saabuva ereda päikese eest. «Sel ajal võib päeval päikese käes koor kuumeneda 20 soojakraadini ja öösel jahtuda kümne miinuskraadini. Selline temperatuuride vahe tekitab sisepingeid, mis võivad koore lõhki lüüa,» sedastas ta. 

Parimaks kaitseks nimetas ta taas kuuseokstega kinnisidumist, aga passivad ka vanad kattelooritükid, võrgud või jõupaber. 

«Tänavu on väga palju hiiri ja nemad on noortele viljapuudele suureks ohuks. Nad söövad maa lähedalt koorele ringi peale ja selle tagajärjel puuke tihti hukkub. Kits ja jänes söövad ülevalt poolt ja tükati, nende kahjustus enamasti taastub,» jutustas Zimmer. 

Kersti Kahu ütles, et aiandusuuringute keskuses on hiirte vastu kasutatud mürki, aga seda nii, et linnud juurde ei pääseks. «Selleks on meil spetsiaalsed papitorud, mille üks ots on kinni,» kõneles ta.