Muuseumis näeb sooje kirikindaid

Viljandi muuseumis saab vaadata näitust rahvuslikest sõrmikutest, mille on seitsme aasta jooksul valmis kudunud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala õppekava hoidja ja lektori Kristi Jõeste usinad näpud. Foto: Elmo Riig

Viljandi muuseumi näitusesaalis saab detsembri alguseni vaadata Kristi Jõeste kootud rahvuslikke sõrmkindaid.

Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala vilistlasele, praegusele õppekava hoidjale ja lektorile Kristi Jõestele on teisipäeval avatud väljapanek «Kirjatud teekond» esimene isikunäitus.

Mustriline eneseavastusretk

Kristi Jõeste kindanäitusel on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uue omaniku. Samuti saab vaadata tema tehtud töökavandeid.

Viljandi muuseumi pedagoog Lüüli Kiik võrdles isikunäituse ettevalmistamist ja avamiseni jõudmist ühe kooliastme lõpetamisega.

«Jah, mul on praegu tõesti eksamitunne,» kinnitas Kristi Jõeste seepeale.

Jõeste rääkis, et tema meelest on palju lihtsam teha ja sellest mitte rääkida. «Et aga asjad ei räägi enda eest, peab vahel autor seda tegema,» tõdes ta.

Näituse pealkiri «Kirjatud teekond» on autori sõnul päriselt aset leidnud eneseavastusrännak kindamustrite maailmas. «Kui ma vahepeal elasin anonüümses ja üsna külmas Tallinnas ning neid kindaid kudusin, säilis side sooja ja sõbraliku Viljandiga,» jutustas ta.

Lemmiktegevus

Nagu Kristi Jõeste ütles, on kudumine tema lemmiktegevus ja -tehnika. «Kui asun üht mustrit kuduma, hakkavad peas jooksma ideed, kuidas sama mustrit võiks kasutada teiste värvidega, ning nii sünnivad suisa kindaseeriad,» rääkis ta. «Teisalt tahan rahvuslikke kindaid luues kanda järjepidevust just visuaalses mõttes, sest minu meelest on eestlased erilised.»

150 aastat tagasi oli kinnastel suure tarbeväärtuse kõrval kindel koht rahvapärastes rituaalides. Autori ambitsioon pole siiski taaselustada endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid panna tänapäeva inimesi märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

«Kudumiseks olen inspiratsiooni ammutanud Eesti Rahva Muuseumi kollektsioonidest,» täpsustas ta.

Näituse ettevalmistamine sai Kristi Jõeste sõnul suuresti teoks tänu perekonna ja sõprade toetusele ja abile.

ARVAMUS

Kristiina Ehin,
luuletaja

Kristi tehtud asjad säilivad kaua ilusad ega vaja parandamist, tõenäoliselt saan need kätised ja säärised pärandada oma pojatütardele. Samuti on neid kandes tunda sinna sisse kootud hingesoojus.