Kätte on jõudnud aasta kõige pikem ja pimedam aeg, mil vanad eestlased veetsid videvikutundi ahjusuu ees pirruvalgel vanu jutte rääkides ja mõistatusi esitades. Mõistatused ja mitut masti õnne soovimine on neid väheseid asju, mis vanadest mardikommetest tänasesse päeva üle on tulnud, ning nii saabki pererahvas pärast laske-sisse-mardisantide laulu kuulamist ja kohmetu jalalt jalale tammumise vaatamist igal aastal vastata traditsioonilisele seest-siiruviiruline-pealt-kullakarvaline mõistatusele.
Raamatuarvustus: Mis meele peal, see keele peal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sedasama pisarate kiskujat kannab kaanel Tiiu Saimre koostatud «1000 mõistatust, 500 vanasõna», mis Tea/Ilo kirjastusel sel aastal trükivalgust nägi. Mõistatused ja vanasõnad on süstematiseeritud teemade kaupa ning iga lehe allservas on ära toodud ka vastused. Teos on illustreeritud autori erakogust pärinevate fotodega.
Nurgelises kirjas mõistatuste seast leiab nii rehetoaaegseid kui päris tänapäevaseid, tehnikat puudutavaid. Rõõm on tõdeda, et see põnev valdkond ei ole praegusaegsest kultuurist kadunud, kuid paraku tuleb tunnistada, et esivanemad olid meist märksa nutikamad ja poeetilisemad. Ei saa ju võrrelda mõistatusi «Suriseb nurgas, teeb mustast puhtaks?» ja «Kõvera jalaga mehike ajab verevaid hobuseid taga?».
Vanasõnade osa on küll mõistatuste omast õhem, kuid ajale vastupidanud tõeterade poolest niisama kaalukas. Kõnealune kõvakaaneline ja rahva meelt kandev teos väärib, et see aeg-ajalt kätte võetaks, et mõtiskleda, lustlikult meelde tuletada muistsete eestlaste seltskonnamänge ning nuputada koos, kes siis õieti on «peenike poisike, aga kaugele sülitab» — «julge pealehakkamine on pool võitu».
Ah jaa: nende mõistatuste vastused leiate raamatust.