Viljandi linnavalitsus kaalub võimalusi, kuidas oleks tulevikus mõistlik katta põhikoolide õpilaste toiduraha. Muu hulgas on arutamisel variant, et osa summast küsitakse edaspidi lapsevanematelt.
Viljandi linnavalitsus kaalub õpilaste tasuta koolitoidu kaotamist
Seni on maakonnakeskuse koolilaste toidulõuna eest maksnud suuremas osas riik ning väiksemas jaos omavalitsus. Niisiis pole peredel juba aastaid selle teemaga otsest rahalist kokkupuudet olnud. Seevastu hiljuti linnavalitsuses töö lõpetanud niinimetatud kärpekomisjon pakkus paljude teiste ettepanekute seas linna investeerimisvõimekuse parandamise nimel välja idee hakata osa õpilaste söögirahast võtma emade ja isade kotist.
Opositsiooni hädakell
Et linnavalitsuse haridusamet on asunud seda mõtet tõsimeeli kaaluma, asusid opositsioonilised sotsiaaldemokraadid eesotsas Jaak Allikuga volikogu viimasel istungil hädakella lööma.
Muu hulgas ilmus teisipäevase Sakala arvamusküljel Alliku kirjutis, milles ta viitas asjaolule, et uue linnaeelarve projektis on juba laste koolilõunate raha 40 000 euro võrra kärbitud ning see on ilmne märk linnajuhtide soovist vanemate omaosalus taastada ehk teisisõnu tasuta koolitoit kaotada. «Seda siis ainsa omavalitsusena Eestis,» torkas Allik lisaks.
Abilinnapea Janika Kivistik avaldas Alliku tegevuse suhtes nördimust, sest tema hinnangul on opositsionäär asunud valede toel paanikat külvama.
«Esiteks ei ole keegi veel koolilõunate kohta ühtegi otsust langetanud, sest me alles alustasime eri variantide väljatöötamist ja arvutamist. Teiseks: isegi kui osa summast jääks tõepoolest edaspidi vanemate katta, ei oleks Viljandi selles sugugi esimene, sest ka praegu leidub Eestis omavalitsusi, kes on osa vastutusest andnud vanemate kanda,» jätkas abimeer.
Nagu Paides ja Keilas
Janika Kivistikul on õigus. Näiteks Paides maksab kõigi õpilaste toidukord 1,30 eurot. Nagu igal pool mujalgi, katab riik sellest 78 senti. Puudu jäävat 52 senti ei võeta seal linnakassast nagu Viljandis, vaid vanematelt.
Samasugune kord kehtib Keilas, kus on portsjoni hinnaks arvutatud 1,48 eurot ning sellest 70 senti tuleb peredelt. Tõsi, Keila linnavalitsus on välja pakkunud variandi, mille puhul vanemad on omaosalusest vabastatud, kuid sel juhul peab nende poeg või tütar sööklas praest suu puhtaks pühkima ning leppima üksnes supiga.
Janika Kivistik rõhutas Sakalaga suheldes korduvalt, et Viljandis on veel vara kindlas kõneviisis rääkida vanemate omaosaluse sisseseadmisest, sest ratsionaalsete arvutuste kõrval mängivad seda laadi teemades suurt rolli poliitilised argumendid.
Seejuures tunnistas abilinnapea, et tema isiklikult peab kõnealust mõtet igati kaalumisväärseks, sest selle rakendumisel oleks omad plussid. «See, et iga amet linnavalitsuses vaatab, kuidas kulusid kokku hoida, on asja üks pool. Teine, sugugi mitte vähetähtis, on küsimus, kuidas raha mõistlikumalt kasutada,» jätkas ta.
Palju toitu läheb prügikasti
Praeguse korra miinusena tõi Janika Kivistik välja asjaolu, et koolides visatakse väga palju toitu ära, sest keegi ei tunne end selle väärtuse eest vastutavat.
«Nii mõnigi vanem on oma lapsele andnud loa jätta lõuna söömata, aga riik ja linn käivad kõhklemata tema pealt ikkagi raha välja. Selles mõttes on tegu raiskamisega. Kui emad ja isad peaksid midagi ise maksma, mõtleksid nad sellistele asjadele rohkem ning ilmselt oleks ka toidu kvaliteedi suhtes nõudlikumad,» jätkas abilinnapea arutlust.
Praegu ei oska keegi öelda, kui palju koolitoit Viljandis järgmisel õppeaastal maksma hakkab. Riigi toetus jääb suure tõenäosusega endisesse suurusesse. Kui Viljandi lapsevanemad peaksid praegu omavalitsuse asemel ise söögiraha maksma, tuleks neil välja käia 9,20 eurot kuus.
Leping siinseid põhikoole toitlustava aktsiaseltsiga Baltic Restaurants lõpeb juunis. Enne seda, ilmselt märtsikuus, peab raad otsustama, kas pikendab ettevõttega partnerlust või korraldab uue toitlustaja leidmiseks konkursi.