Haruldane järvepall ei lase ranna puhastajaid muda pumpama

Järvepalli leidub maailmas vähestes veekogudes ning üks neist on Viljandi järv. Seda rohevetikat hindavad väga akvaariumipidajad. Foto: Internet

Linnajuhtide kava pumbata sügisel Viljandi järve rannaalalt välja muda ja vedada talvel veepiirile liiva läks vett vedama, sest järv asub looduskaitsealal ning sellest avastati haruldane vetikas järvepall.

Suvel kostis linnajuhtide kõrvu kurtmine, et Viljandi järve ääres puhkajaid segavad vesikasvud ja muda. Vette minnes pruukis teha vaid kolm sammu, kui liiva asemel oli jalgade all muda ning varbad takerdusid kasvudesse. Basseinist väljaspool supeldes paitasid veetaimed ujuja kõhtu.

Keset kuuma suve kutsus linnapea Kalle Jents linnavalitsuse liikmed randa istungit pidama, et nad võiksid olukorraga tutvust teha.

Leid pani töö seisma

Sügise hakuks olid ametnikud kokku pannud plaani, mille järgi soovitakse järvest välja pumbata 3000 kuupmeetrit muda, niita ära veetaimed ning talvel vedada jääle liiva, mis kevadel järvepõhja vajuks. Kahelt firmalt võetud hinnapakkumine näitas, et muda pumpamine läheb maksma pool miljonit krooni.

Enne tööde algust käisid rannaala kontrollimas järveteadlased. Pärast sukeldumist tulid nad veepinnale teatega, et täpselt ujumiseks mõeldud alal on end sisse seadnud maailmas üsna haruldane järvepall. Teadlastele oli varemgi teada, et Viljandi järv on Eestis üks viiest veekogust, kus see vetikas elab, kuid seni arvati tema paiknemisala olevat Kösti poole jäävas piirkonnas.

Et punasesse raamatusse kantud rohevetikat tuleks säästa ning järv asub Natura 2000 võrgustiku alal, kus kehtivad looduse hoidmiseks mitmesugused piirangud, tuli linnajuhtidel plaani muuta ja uusi lahendusi otsida.

Sel nädalal kohtus linnapea keskkonnaameti Viljandi ja Pärnu regiooni juhtiva Sulev Varega ning koos asuti otsima ranna puhastamise võimalusi. Keskkonnakaitsjatelt saadi luba pumbata rannast välja 500 kuupmeetrit muda. Suurema koguse väljatoomiseks peab tellima keskkonnamõjude hindamise, kuid see töö nõuab raha ja aega.

Pumpamine algab kevadel

Et üsna pea kaanetab külm järve, saab muda hakata välja pumpama alles kevadel.

Selleks ajaks tuleb koostada ka uus tööplaan, sest muda saab välja tuua kuus korda vähem, kui sooviti. Linnapea Kalle Jentsi selgitust mööda oli algul kavas rannas põhi korda teha veepiirist ujumisala lõppu tühistavate poideni. Kui palju tegelikult korrastada saab, seda Jents öelda ei osanud.

Kõikjal maailmas leidub järvepalli järjest vähem. «Seda on väga vähestes järvedes,» selgitas limnoloog Ingmar Ott. See, et vetikas on end Viljandi järves sisse seadnud ja tema kasvuala siin pigem suureneb kui väheneb, näitab teadlase sõnul, et järv on puhas.

Veel kümmekond aastat tagasi oli Viljandimaal järvepalli suurim leiukoht Õisu järv, kuid Ingmar Oti sõnul on see veekogu mingil põhjusel reostunud ja vetikas kaob sealt. «Midagi rasket voolab sinna sisse, aga me ei tea, mis see on,» nentis limnoloog.

Kui Õisus leiti aastaid tagasi palle, mille diameeter oli kümme sentimeetrit, siis Viljandis on nende läbimõõt 2-3 sentimeetrit. Jaapanis ilmunud uurimistööde kohaselt on maailma suurimad järvepallid 30-sentimeetrise läbimõõduga ning 600—800 aastat vanad.

Kõige rohkem hinnataksegi järvepalle Jaapanis, kus need olevat sama populaarsed kui lemmikloomad. Neid müüakse pudelites ja purkides hinnaga umbkaudu 50 dollarit ehk ligi kuussada krooni tükk. Järvepalli austatakse Jaapanis laulude ja tantsudega ning temast on tehtud isegi multifilmitegelane. Populaarne on vetikas ka Islandil.

RAND

Aasta tagasi teatasid kõik Viljandi volikokku kandideerinud poliitilised jõud, et rand tuleb korda teha.

• Sel suvel rajati randa väike promenaad, mis läks maksma ligi miljon krooni.
• Järgmise aasta plaanis on puhastada ujumisala ning parandada mänguväljak.
Allikas: linnavalitsus