Tänapäeval pole kerge olla päkapikk. Mäletan oma 90-ndate aastate algusse jäänud koolipõlvest, et olin hullult õnnelik, kui nägin hommikul läbi uniste silmade sussi poole kiigates selles ümmargust kuju. Päkapikult mandariini või apelsini saamine võis olla vabalt päeva parim osa. Eriti õnnelik olin ühel aastal, kui jõuluvana tõi kuuse alla helelillad kilepüksid. Need olidki peaaegu ainult kilest, aga tundusid nii ägedad, et nägin vaimusilmas ennast kõiki moelavasid vallutamas. Põhiliselt vallutasin küll puid ja porimülkaid, aga millegipärast on see paarkümmend aastat tagasi saadud kingitus seniajani silme ees.