Viljandimaa arenduskeskus leidis uue juhi

Sel nädalal Viljandimaa arenduskeskust juhtima hakanud Kaarel Lehtsalu arvates on maakonna suurim mure rahvastiku vananemine ja vähenemine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sel esmaspäeval Viljandimaa arenduskeskuse juhatajana tööle asunud Kaarel Lehtsalu loodab, et partneritega koostööd tehes õnnestub sama rahaga rohkem korda saata. 

Kaarel Lehtsalu, mis uue juhi tulekuga Viljandimaa arenduskeskuses muutub?

Ega sellel tööl, mida siin Urmas Tuuleveski juhtimisel tehti, midagi viga olnud. Arenduskeskus tegutses nii, nagu praegune finantseerimine võimaldab.

Maakondlikke arenduskeskusi rahastab peamiselt Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS), aga skeemid on maakondades erinevad. Näiteks Järvamaal annab pool raha EAS, teine pool tuleb omavalitsustelt. Viljandimaal seevastu tuleb enamik EAS-ilt.

Riik ehk majandusministeerium ja siseministeerium on määranud valdkonnad, millega selle raha eest tegelda tuleb. Kui lühidalt kokku võtta, on meie põhifunktsioon nõustada ning koolitada ettevõtteid, mittetulundusühinguid ja omavalitsusi.

Võib-olla tuleks võtta kasutusele uusi rahastamisvõimalusi, et Viljandimaa arenduskeskuse tegevust laiendada.

Ka arenduskeskuse nõukogu esimees, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees Andres Rõigas mainis uusi ülesandeid, kuid lisas ettevaatlikult, et selle juures tuleb jääda praeguste võimaluste piiresse. Arusaadavatel põhjustel ei ole omavalitsused eriti valmis summasid suurendama.

Eks me püüagi teha sama raha eest rohkem. Praegu koostame järgmise aasta tegevuskava ja eelarvet. Millega see lõpeb, me ei tea, aga minu veendumust mööda peaksime saama teenuseid pakkuda vähemalt endises mahus.

Mis peaks Viljandimaa arenduskeskuses olema aasta pärast teisiti kui praegu?

Praegu, mil rahaga on igal pool kitsas, midagi väga järsku teha ei saa. Küll aga arvan, et arenduskeskus tunneb siis oma klientideks olevaid ettevõtteid, omavalitsusi ja mittetulundusühinguid paremini ning nemad meid samuti.

Väga suur osa meie tööst ei paista eriti välja. Nõustamist vajavate ettevõtjate või mittetulundusühingute asutajatega tuleb lihtsalt rääkida ja teha võimalused neile selgeks. Kui nad seejärel jätkata otsustavad, saab osutada konkreetsemat abi.

Omavalitsustega on arenduskeskus toimetanud mõnevõrra tagasihoidlikumalt. Asi on selles, et omavalitsuste liidul on oma büroo ja seal tegeldakse üsnagi samasuguste asjadega. Seetõttu peame tegema omavalitsuste liiduga tööjaotuse täpsustamiseks rohkem koostööd ja leidma võimaluse ressurssidest rohkem välja võtta.  

Sama kehtib maavalitsuse kohta, kes on Viljandimaa omavalitsuste liidu kõrval meie teine asutaja. Tõenäoliselt on arenduskeskuse roll lüüa kaasa pikaajalistes, tervet maakonda hõlmavates või isegi selle piire ületavates arenguprojektides, sest meil on oskusteavet, kuidas organisatsioonid töötavad. Aitaksime panna head ideed jätkusuutlikku vormi, et elu ei oleks ainult projektipõhine.

Millistele valdkondadele tasub Viljandimaad arendades eriti tähelepanu pöörata?

Viljandimaast jääv kuvand seondub ennekõike kultuuri, sealhulgas rahvakultuuri ja pärimusmuusikaga. Ent nagu vallavanem Arvo Maling hiljuti Karksi ettevõtluskonverentsil rõhutas, vajab Viljandimaa kõige enam juurde lapsi. Migratsiooni ja negatiivse iibe tõttu inimeste arv väheneb.

Seega peaksid kõik mehed tegelema rahva arvu suurendamisega. Kui rahvastik kahaneb ja vananeb, liigub majandus järjest enam sinnapoole, et toodame vähem ja tarvitame üha rohkem riigi tuge.

Arenduskeskuse funktsioon on hoolitseda, et ettevõtlus ja kolmanda sektori tegevus säiliksid. Mittetulundusühingutes leiavad inimesed väljundi isetegemise soovile ning otsivad lahendusi, mis neile ja nende sõpradele sobivad.

Viljandi maakonna ettevõtluse puhul võib tähele panna, et siin on päris palju puidu- ja metalliettevõtteid, kes saavad suhteliselt hästi hakkama. Ma näen neis potentsiaali. Siinne oskusteave peab säilima ja arenema.

On hea, et ettevõtete omanikud elavad kohapeal: seetõttu on nad huvitatud maakonna toimimisest. Kui põhja pool on probleem see, et tootmisüksuste omanikud elavad mujal, siis Viljandimaalt pole nad ära läinud.

ARVAMUS

Andres Rõigas,
Viljandimaa arenduskes­kuse nõukogu esimees

Kaarel Lehtsalu oli parim konkursil osalenud kandidaat. Ta on kokku puutunud küsimustega, millega arenduskeskus tegeleb, ja loodame, et ettevõtlusalast kompetentsi tuleb tema näol juurde.

Viljandimaa arenduskeskusel peaks olema edaspidi senisest rohkem ülesandeid, muidugi kui vahendid ja võimalused lubavad.

Kindlasti jääb alles omavalitsuste, ettevõtete ja mittetulundusühingutega tegelemine, kuid juurde peaksid tulema näiteks kogu maakonda haaravad projektid, mis ei ole otseselt maavalitsuse ja omavalitsuste liidu rida — kas või Eestit läbiv turismikoridor Green Way.

Võib-olla peaks arenduskeskus tegelema rohkem ka noorte ettevõtjate koolitamise ja ärgitamisega.

SELGITUS

Urmas Tuuleveski,
Viljandimaa arendus­keskuse endine juht

Juhtisin arenduskeskust seitse-kaheksa aastat ja minu aeg sai täis. Hommikuti tööle minnes ei olnud mul enam tunnet, et kohe parandan maailma ära. Arenduskeskus vajas teist inimest, kellel oleksid uued ideed ja värske vaatenurk.

Teine loobumise põhjus oli see, et kavatsen elu mõnda aega vabamalt võtta. Pakkumistele ma siiski avatud ei ole. Pikka aega sai suuga suuri linnu tehtud, nüüd on aeg ennast ettevõtjana proovile panna. Käin turismialaseid loenguid pidamas, konsulteerin mõnda mõisat turismi arendamise asjus ja võtan Õisu mõisa sepikojas külastajaid vastu. Praegu teen seal õpilastele elavaid ajalootunde.

Kolmandaks ajendas mind ametit maha panema see, et juba aastaid ei ole mul olnud aega perele pühenduda. Tahaksin olla oma toredatele lastelastele hea vanaisa.