Euro võib uuest aastast tuua pensionitõusu

Minister Hanno Pevkur. Foto: Elmo Riig / Sakala

UUEST AASTAST saab Eestist üks riik seitsmeteistkümnest, kus on kasutusel euro. See on tunnustus siinsete inimeste tublile tööle: oleme üheskoos tõestanud, et meie majandus on arenemisvõimeline ja stabiilne.

Majanduslikult keerulisel ajal suutsime täita kõik euro kasutuselevõtuks vajalikud kriteeriumid. On tähtis rõhutada, et tegu ei ole järjekordse rahareformiga, mida elukogenumad inimesed on näinud juba mitu korda. Ükski kroon ei kao, vaid vahetub euroga. Pangakontol juhtub see automaatselt ning kodus või rahakotis olevad kroonid on võimalik 2011. aasta 30. juunini vahetustasuta panga- või postkontoris eurodeks teisendada.

MIS SIIS MUUTUB esimesel jaanuaril? Emotsionaalses mõttes muidugi palju. Veel kaks nädalat saame maksta ka krooniga, seejärel on käibel ainult euro. Oluline on siiski meeles pidada, et Eesti Pangas saab kroone piiramatu aja jooksul ümber vahetada ka tulevikus.

Samuti mõjub emotsionaal­selt tõdemus, et summad on väiksemad. Kui saate pensioni, mille suurus on 4279 krooni, tuleb teie kontole aasta esimesel pensionipäeval 273 eurot 48 senti. Esimese hooga võib teid ehmatada, et neljakohalisest arvust on järele jäänud kolmekohaline, aga tegelikult pole kaotsi läinud sentigi, vaid üks eurosent on koguni lisandunud, sest pensione ümber arvutades ümardab riik alati inimese kasuks.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmise puhul muutubki ainult valuuta, milles kõik ettenähtu inimeseni jõuab. Ükski pension, toetus ega hüvitis ei vähene. Samuti ei muutu nende saamise tingimused ja kord. Näiteks lapse sünnitoetuse suuruseks saab 320 eurot (praegu 5000 krooni), igakuine lapsetoetus on 19,18 eurot (praegu 300 krooni).

RIIK ÜMARDAB maksud, riigilõivud, keskkonnatasude kroonimäärad seadustes ja määrustes eurodesse inimesele soodsamas suunas. Nõnda soovime anda eeskuju erasektorile, et sealgi ümardataks ümber arvutades teenuste ja toodete hind tarbijale soodsalt. Isegi ühesendiline hinnatõus on liiga suur.

Väga tihti on euro kasutuselevõtu eel tekkinud mure, et hinnad hakkavad tõusma. Praegu kipume igasugust hinnatõusu siduma eurole üleminekuga. See pole õige. Oleme osa maailmamajandusest ning nafta hinna kerkimine või Brasiilia kohvisaagi ikaldus annab end tunda ka meil.

Juba pool aastat on poes hinnasildid olnud kahes vääringus: ostame küll kroonide eest, aga näeme ühtlasi, kui palju oleksime sama asja eest maksnud eurodes. Tarbijakaitseamet jälgib väga täpselt, et hinnad oleksid õigesti esitatud, sest siis saame aegsasti harjutada, millist hinda hakkame sama toote eest maksma jaanuaris.

Olete kindlasti märganud ettevõtjaid kuulutavat, et euro tulek nende firma toodete hinda ei tõsta. Vähem kui kahe kuu pärast saame näha, kas nad peavad sõna.

ÜKS OLULISEMAID soovitusi puudutab paberraha. Kõige lihtsam on panna kõik kodus olevad kroonid pangakontole, kus need saavad 1. jaanuari öösel automaatselt eurodeks.

Sularaha pole vaja enne vahetamist välja võtta: nii kaotab igaüks rahas. Neil, kellel on raske seda pangakontole toimetada, ei maksa mingil juhul võtta vastu võõraste või pooltuttavate inimeste sularaha vahetamise pakkumisi. Kui lähedasi pole, paluge pigem abi omavalitsuselt.

Tõik, et valitsus on hoidnud riigi rahaasjad korras, pakub kõigile Eesti inimestele kindlustunde, et tulevik kujuneb parem. Isegi sügavas kriisis ei kärpinud valitsus pensione, vaid leidis võimaluse neid hoopis viis protsenti tõsta.

Meenutuseks. Kui 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni, siis 2009. aasta aprillis tõusis see 4723 kroonini. Seega on pension viimase viie aasta jooksul tõusnud rohkem kui kaks korda.

KUI VAADATA riigi arengu seisukohalt, on selge, et euro kasutuselevõtt loob positiivsed eeldused Eesti kiiremaks arenguks. Majanduse tõusu soodustab eelkõige stabiilne rahanduskeskkond. See tähendab uusi töökohti ja töötajate sissetulekute suurenemist ning kasvatab järelikult maksulaekumisi, mis on pensionide ning muude toetuste tõusu alus. See kõik tähendabki lihtsat tõde: euro loob eeldused pensionitõusuks.