Viisaka liikluse propageerija Valter Parve jälgis eile Viljandis enam kui 50 jalakäijat ning märkas vaid üht, kes ülekäigurajal sõiduteed ületades sõidukijuhti peatumise eest tänas.
Vaatleja leidis tunniga ühe tänuliku ja poolsada ükskõikset jalakäijat
11. detsember 2015, 07:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viisakalt öeldes on jalakäijate suhtumises veel arenguruumi,» võttis ta vaatluse kokku.
Iselugu on Viljandi sõidukijuhtidega, kes Parve hinnangul meelsasti peatuvad, et jalakäijaid üle tee lubada. «Mida väiksem linn, seda madalam elutempo ja seda rohkem teisi märgatakse.»
Ta hindas, et Pärnu ja Tartu ning eeskätt Tallinna autojuhid jäävad Viljandi omadele viisakuses alla. Jalakäijaid ta praegu veel võrrelda ei oska, sest kui autojuhte on ta kampaania «Austa nõrgemat» korras jälginud 1998. aastast, siis jalakäijatele hakkas ta tähelepanu pöörama sellest sügisest.
Septembris ja oktoobris jälgis Parve olukorda oma kodulinnas Pärnus ja eile Viljandis. Tõsi, Pärnus astusid esimesed tänulikud jalakäijad vaatluse ajal ülekäigurajale varem.
Viljandis vaatles ta liiklejaid kella 11 ja 12 vahel, alustades Tallinna tänaval Swedbanki juures olevast sebrast. Rahvast liikus vähe ning kümmekond jalakäijat, kes peatunud sõiduki eest üle tee läksid, autojuhti märgatava peanoogutuse või käeviipega ei tänanud.
Vaatlus jätkus Jakobsoni tänaval Leola kaupluse ülekäiguraja kõrval. Algus polnud sealgi paljutõotav ning Valter Parve nentis, et võib-olla siis ühtki viisakat jalakäijat ette ei trehvagi.
Kui 30 jalakäijat polnud peatunud autojuhte tänanud, läks üle tee pensionieas naine mitme kotiga, kes leidis võimaluse autojuhile tänulikult noogutada.
«Mina tänan alati,» lausus Milvi Mattson. «Enamasti noogutan, vahel viibutan käega. Minu meelest võiksid jalakäijad seda kogu aeg teha.»
Et tänada tänulikku jalakäijat, pakkus Valter Parve talle kingituseks üht raamatut neljast. Kolm ülejäänud raamatut jäidki jagamata.
Maksimarketi juures mitme tänava ristmiku sebradel juhtus vaatluse ajal peatunud auto ees üle tee minema vaid üks inimene ja Tallinna tänaval bussijaama juures 11. Keegi neist autojuhti ei tänanud ja üks naine, väike laps süles, kiirustas üle tee, heitmata autode poole pilkugi.
Aastate jooksul on Parve viisakaid autojuhte tänanud tasuta kütusega, mida on tema küsimise peale pakkunud kütusefirmad, kõige kauem Olerex. Jalakäijad on saanud raamatuid, mida on andnud autorid ise.
Valter Parve töötab praegu Tartu ülikooli Pärnu kolledži lektorina ning eilsel viisakusreidil oli kaasas tema endine õpilane, viljandlane Jane Kruusmäe.
Kruusmäe, kes liikleb nii jalakäija kui autojuhina, ütles, et enne sebrat peatunud autojuhti tänavad viljandlased väga harva. Vähemasti võib ta seda enda kui juhi kogemuste põhjal öelda.
Kui see on lihtsalt viisakuse küsimus, siis probleemiks on Kruusmäe sõnul hoopis need jalakäijad, kes autode poole vaatamata ootamatult teele tormavad.
Oma endise õpetaja liiklusviisakuse kampaaniaid nimetas ta väga toredaks ettevõtmiseks ja kodanikualgatuse eeskujuks. «Tal on nii palju ideid ja tahtmist neid teoks teha,» lisas endine õpilane.