Treeneri äkilise lahkumise järel jäi spordikooli vaid kolm aerutajat

Kiri aerutamisbaasi seinal kutsub küll kõiki trenni, aga kuu aega pole ühtegi treeningut selles spordibaasis olnud. Pole teada, kas aerutajad saavad seal edasi tegutseda, sest hooned on vanad ja väga halvas tehnilises seisus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuu aega tagasi sai Viljandi spordikooli aerutamistreener linna peale korraga nii pahaseks, et pani lahkumisavalduse lauale ja lahkus volikogust. Nüüd on linnajuhid kolm nädalat vaielnud, kas aerutamine jääb spordikooli alles või mitte.

Põhjused, miks 15 aastat Viljandi spordikoolis ametis olnud Kalev Heli kuu aega tagasi lahkumisavalduse esitas, olid kogunenud tema enda sõnul pika aja jooksul. Ühel hetkel sai tema mõõt täis ning 9. novembrist spordikooli 15 noorel aerutajal enam treenerit ei olnud.

Et aerutamisosakonna lastenappusest oli nii spordikoolis kui linnavalitsuses suvel räägitud juba pikalt ning treeneri töökoormust ja palkagi oli vähendatud, tegi spordikooli direktor Andres Kallavus linnavalitsusele ettepaneku sulgeda aerutamisosakond sootuks. Varem olid linnavalitsuse esindajad ka avalikult leidnud, et Viljandi spordikoolis on liiga palju spordialasid ning kõigile neist ei jätku piisavalt harjutajaid.

Kalev Heli tunnistas, et sellise käiguga polnud ta arvestanud. Oma sõnul lootis ta, et kool korraldab ikkagi uue treeneri leidmiseks konkursi ning kandidaatki oli olemas.

«Pakkusin seda kohta juba paar aastat tagasi oma pojale Tanel Helile,» rääkis ametist lahkunud juhendaja. Veel mõni aasta tagasi Eesti tippaerutajate hulka kuulunud Tanel Helil on tööks vajalik magistriharidus ning neljanda kategooria treeneri litsents.

Andres Kallavuse sõnul on linnavalitsuses kolm nädalat arutatud, kas spordikooli osakond sulgeda või mitte. Viljandi abilinnapea Janika Kivistiku sõnul tundub praegu reaalsena võimalus, et aerutajad saavad Tanel Heli juhtimise all spordikoolis teise võimaluse, kuid treener peab tagama, et septembriks on tal vähemalt 15 hoolealust.

See on päris keeruline ülesanne, sest pärast Kalev Heli lahkumise teadet viidi aerutajate treeningud Männimäe kaugemast otsast üle randa sõudjate juurde. Seal soovis jätkata vaid kolm aerutajat. Kaks tahtis minna üle mõnda teise osakonda ehk vahetada spordiala ning kümme varem aerutajate nimekirjas olnud noort lahkus spordikoolist sootuks.

Kalev Heli on veendunud, et 15 noort treeningutele tuua ei ole ülemäära keeruline. Spordikool ootaks osakonnalt rohkem õpilasi, kuid pika kogemusega treeneri hinnangul ei suuda üks juhendaja rohkem kui 15 hoolealusega tegelda.

Lisaks on aerutajate suurim mure Viljandis nende baas, mis on aastaid olnud väga halvas seisus ning kui uus treener töö üle võtab, pole üldse selge, kus ta saab noori juhendama asuda. Kalev Heli selgitusel pahandaski teda aastate jooksul kaks asja. Esiteks ei võetud midagi ette spordibaasi remontimiseks ja teiseks heideti talle üha ette õpilaste vähesust.

Treeneritöö kõrval aastaid volikogus kaasa löönud ning veel kuu aega tagasi hariduskomisjoni juhtinud Heli tõdes, et linnal on rahaga kitsas, kuid tema hinnangul oleks ikkagi mõeldav baasi kas või osaliselt remontida. Teise variandina pakkus ta välja lahenduse, et linn võiks baasi maha müüa ja saadud raha eest ehitada aerutajatele sobiva ellingu sõudjate baasi lähedusse.

«Huvilisi sõudjate baasi ostmiseks peaks jätkuma, sest see on atraktiivse koha peal,» lausus Heli.

Viljandi spordikoolis tegutseb praegu 13 osakonda, kus treenib kokku 786 last. Kui kõrvale jätta aerutajad ja laskjad, on igas osakonnas vähemalt 40 noort, kõige populaarsemad olid septembris iluvõimlemine ja kergejõustik, mõlemal alal oli 110 harjutajat.