Tuul murdis puid ja põhjustas elektririkkeid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugeva tuule tõttu jäid eile hommikul pimedaks Pärsti mõisa aknad, mille taga tegutsev lasteaed-algkool ei saanud lapsi vastu võtta. Maja oli külm, ilma elektri ja veeta.
Tugeva tuule tõttu jäid eile hommikul pimedaks Pärsti mõisa aknad, mille taga tegutsev lasteaed-algkool ei saanud lapsi vastu võtta. Maja oli külm, ilma elektri ja veeta. Foto: Peeter Kümmel

Üleeile õhtul ja eile öösel üle Eesti tuhisenud tsüklon tegi pahandust ka Viljandimaal.

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles, et esmaspäeva õhtul kella kuuest kuni tuule vaibumiseni teisipäeva hommikul registreeriti Viljandimaal 3000 elektririket.

«Tugeva tuule tõttu olid puud liinidele kukkunud ja oli murdunud elektrimaste,» kõneles ta. «Rikete korral teeme kõigepealt kaugjuhtimise teel ümberlülitamisi, et taastada toide klientidele võimalikult kiiresti seal, kus see on võimalik. Nii toimisime ka seekord ning suurem osa riketest oli hommikuks kõrvaldatud.»

Eile keskpäeva paiku oli elektrita paarsada klienti. Rikete likvideerimisega tegelevad Eesti Energia Jaotusvõrgu ja ettevõtte koostööpartnerite brigaadid.

Eile hommikul polnud elektrit Pärsti lasteaias-algkoolis, mis ei saanud seetõttu lapsi vastu võtta. Direktor Ly Kanguri sõnul suhtusid lapsevanemad probleemi mõistvalt ja helistasid töötajatele enne, kui lasteaed jõudis olukorrast teada anda.

«Kella seitsme paiku hakati helistama, kas meil ikka vool on ja kas lapsi tuua saab, sest kodud olid samuti elektrita,» rääkis Kangur. «Et voolu puudumise tõttu pole vett ja maja on kütmata, ei luba juba terviseamet lapsi majja tuua.»

Kõik töötajad peale haiguslehel oleva õpetaja olid tööl ja ajasid muid ametiasju. Direktor tegeles näiteks sisehindamisega, üheskoos koristati saali ja kavandati jõulupidu.

Pärsti lasteaias käib 17 last, neist enamik on sõimerühmas. Algkoolis on kaheksa õpilast.

Päästjate sõidud

Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhtivspetsialist Marek Kiik teatas, et tormi tõttu vajati Viljandimaal päästeteenistuse abi neljal korra.

Esmaspäeval kell 19.34 tuli väljakutse Suure-Jaani valda Olustvere alevikku, kus teele kukkunud puu oli mõlemad sõidusuunad sulgenud. Päästjad tegid tee vabaks.

Kell 20.17 sõitsid päästjad sama valla Ülde külla, kus kuusk oli kukkunud elektriliinidele. Liin purunes ning prantsatas elumaja hoovi. Päästjad piirasid ohtliku ala elektrikute saabumiseni.

Kell 20.33 tuli väljakutse Tarvastu valda Pahuvere külla, seal oli puu teele murdunud. Päästjad eemaldasid takistuse.

Kiik lausus, et viimane tugeva tuulega seotud väljakutse oli kell 22.58. Teatati, et Saarepeedi vallas Välgita külas on teele kukkunud kaks posti ja traadid. Päästjad selgitasid välja, et juhtmetes voolu polnud, ning eemaldasid postid ja traadid teelt.

«Tugevast tuulest tingitud väljasõite oli Lõuna-Eestis sedapuhku kõige rohkem just Viljandimaal,» lisas ta. «Kindlasti oli ka hulk juhtumeid, kus probleeme käisid lahendamas üksnes elektrikud ning päästjate abi ei vajatud.»

Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ütles, et kogu Eestis sõitsid päästjad tormisel ööpäeval välja 32 korda.

«Enamikul juhtudel tuli koristada teele kukkunud puid,» täpsustas ta. «Kõige rohkem väljakutseid oli Lääne-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal.»

Tsükloni eripära

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla ütles, et Viljandi kandis hakkas tuul tõusma esmaspäeva õhtupoolikul kella viie paiku.

«Maksimaalne tuulepuhang küündis Viljandis kella üheksa ja kümne vahel 18,5 meetrini sekundis. Tuul hakkas vaibuma öösel pärast kella kahte,» lausus ta.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain sõnas, et tormi tõi meile läänest saabunud tsükloni lõunaserv.

«Juba Inglise kanali juures oli lähenev torm näha, kuid see süvenes Läänemere kohal, kus said kokku väga soe ja külm õhumass,» selgitas ta. «Eesti mandriosas ulatus õhutemperatuur 12—13 kraadini, samas kui mere kohal oli see 3—5 kraadi.»

Nagu Merilain sõnas, nägi ilmaprognoos tugevat tuult küll ette, kuid see kujunes oletatust veel võimsamaks. Nii hoiatasid sünoptikud esmaspäeva hommikul kuni 16 meetrit sekundis puhuva tuule eest.

«See tsüklon oli küll väike, aga väga tugev,» nentis ta. «Praegu, sügisel, ongi tsüklonite aeg. Ka lähemate päevade prognoos lubab vaheldumisi nii vaiksemat kui tuulisemat, nii külmemat kui soojemat ilma, sajab vihma ja võib ka lund tulla.»

Merilain lisas, et tulevast esmaspäevast hakkab tõenäoliselt peale tungima külm õhumass. Seda toetavad Arktikast Venemaa põhjaaladele saabuv madalrõhuala ning samal ajal Skandinaavia kohal tugevnev külm kõrgrõhuala. Õhutemperatuur langeb esmaspäeval 0 kuni —6 kraadini, teisipäeval —3 kuni —9 kraadini. Rannikul võib veidi lund sadada.

ÄÄRMUSED
Möödunud tormi ajal ulatusid tuulepuhangud Beauforti 12-pallisel skaalal 10 pallini.
• Viljandi ilmajaam mõõtis tugevaimaks puhanguks 18,5 meetrit sekundis kella 21 ja 22 vahel.
• Mujal Eestis ulatus tuule maksimaalne kiirus 25,9 meetrini sekundis Pirital. Kõige väiksem oli maksimaal­ne tuule kiirus Valgas: 11,8 meetrit sekundis.
• Kõrgeim õhutemperatuur küündis Viljandis 11,3 kraadini. Võrus oli kõige soojem, 12,5 kraadi, ja Ristnas kõige jahedam, 8,7 kraadi.
Allikas: EMHI

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles