Kui Viljandi järvel lõbusõitu teinud kalepaadi Liisu pardal võis suvel kuulda palju võõraid keeli, siis Võrtsjärve laineid murdnud Paula rõõmustas rohkem kodumaiseid turiste.
Kahel uhkel purjekal oli üsna erisugune hooaeg
17. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri lõpul Viljandi järvel viimase sõidu teinud Liisu kapten Marko Vaher nentis, et huvilisi oli palju. Koos pootsman Ants Leiaru ja junga ehk merekoolist tulnud praktikandi Allar Schwedega oli kapten maikuust alates väljas kõikidel nädalavahetustel ja suurematel üritustel, tehes päevas kolm või neli sõitu. Purjekal peeti ka tähtpäevi, isegi pulmalisi oli.
«Ilmaga vedas: ainult ühe korra saime paduvihma,» lausus Vaher.
Imelised vaated
Üks sõit kestis tunni, just nii palju kulub, et järvele ring peale teha. Sõitu alustati hüppetorni juurest, käidi Orika-poolses otsas Sammuli lähedal ja siis naasti lähtekohta. Vastutuult liikus purjekas mootori abil, soodsa tuulega heisati aga puri. Et Viljandi järv asub oru põhjas, on seal Marko Vaheri sõnutsi tuult üsna vähe ning see puhub kas põhjast lõunasse või lõunast põhja.
Meenutades mullust hooaega Võrtsjärvel, nentis kapten, et seal nii hästi ei läinud. «Viljandi järvel on huvitavam: siin on imelised vaated lossimägedele ja linnale,» lausus ta.
Marko Vaher kiitis Viljandi linnavalitsust ja turismiametit, kes välismaalasi nende pardale juhatasid. «Kõik turistid, kes linna tulid, suunati ka meie juurde. Välismaalasi oli sõitjate hulgas ikka väga palju.»
Paulaga purjetas rekordarv lõbutsejaid
Suurepärane hooaeg oli ka kalepurjekal Paula, mille kodusadam on Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juures. Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee andmetel käis tänavu järvel seilamas koguni rekordarv inimesi: üle 2500.
«Kõik nädalavahetused oldi rakkes ja sõite oli ka nädala sees,» rääkis Kaljuvee. «Tulu tuli palju, selle suunasime muu hulgas projektide kaasfinantseeringuks.»
Edu tõi tema hinnangul reklaam, mida tehti tänu Leader-programmi toetusele. Väga palju külalisi oli Tallinnast ning enamik kliente olidki siseturistid. Välismaalasi oli vähem, aga soomlasi, lätlasi ja sakslasi ikka käis.
«Paula sõitis kõikjal, kust klient tellis: järvemuuseumist, Jõesuust ja eri turismiettevõtjate sadamatest ning Valmast,» loetles Kaljuvee.
Võrtsjärve sihtasutuse turismikorraldaja Maret Kallejärv ütles, et tänu järvemuuseumile käis sõitmas palju õpilasrühmi. Samuti peeti sünnipäevi, seminare ja suvepäevi. Muu hulgas käis paat Tondisaare simmanil ning kala- ja käsitöölaadal.
«Tänavu oli Võrtsjärvel tuult päris palju, seetõttu oli ohtralt ilusaid sõite,» kõneles Kallejärv. «Kui järvel on tuult 5—7 meetrit sekundis, on purjekal ikka hea minek.»
LIISU
Kalepaat lasti vette mullu 31. augustil.
• 40-sentimeetrise süvisega purjekas on 11.99 meetrit pikk ning 3.80 meetrit lai.
• Tal on kaks kolmnurkset purje pindalaga ligi 70 ruutmeetrit.
• Algul seilas Võrtsjärvel, tänavu oli Viljandi järvel.
Allikas: www.vortsjarv.ee
PAULA
Viis aastat vana ühemastiline kalepaat.
• 12 meetrit pikk, masti kõrgus 15 meetrit.
• Randumisel ja madala vee puhul üles tõstetav svert ulatub vaid 1.20 meetri jagu veepinnast allapoole.
• Kahvelpurjed võimaldavad purjetada kuni 45-kraadise nurga all vastu tuult.
• Teeb lõbusõite Võrtsjärvel.
Allikas: www.vortsjarv.ee