Repliik. Robotlikust isiklikuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ketlin Beljaev
Ketlin Beljaev Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui teha sisseoste põhiliselt koduses Viljandis, võib Tallinna või Tartusse sattudes üllatusega nentida, kuhu poole kaubandus ja klienditeenindus liiguvad. Viimastel nädalatel nähtu on tekitanud tunde, nagu oleksin vahepeal talveund maganud karu, kes on ärganud äkki kusagil teises maailmas.  

Näiteks tuli mulle üllatusena, et pealinnas käivad inimesed Selverites ringi, peos oranž pult, millega piiksutavad korvi pistetavate kaupade triipkoode, et lõpuks iseteeninduskassas kogu kupatuse eest tasuda. 

Kui toidupoes saab edukalt hakkama, ilma et peaks ühegi klienditeenindajaga kokku puutuma, siis riidekauplustes näib asi hoopis isiklikumaks läinud olevat. Nimelt kuulsin kassajärjekorras, kuidas müüja kiitis ühe minu ees seisva inimese valikut: see rinnahoidja pidi olema tõeliselt mugav ja tema kasutavat sama mudelit tööl käies. Samalaadset lähenemist kohtasin veel teiseski riidepoes: teenindaja astus ligi ja hakkas näitama, mida ta endale viimasel ajal soetanud on.

Tagasi üles