Kui räägitakse vihakuriteost, siis milline on rõõmukuritegu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vihaseid kõnesid on inimesed ikka pidanud ja vihahoos kuritegusidki sooritanud. Uuel ajastul on vihaga veelgi vihasemad lood.
Vihaseid kõnesid on inimesed ikka pidanud ja vihahoos kuritegusidki sooritanud. Uuel ajastul on vihaga veelgi vihasemad lood. Foto: Marko Saarm / Sakala

Aastaid tagasi meile täiesti tundmatu termin «vihakuritegu» on eesti keelde imbunud võõrkeelsete euroametnike algatusel ning Eesti õigekeelsussõnaraamat seda seni ei tunnista.

Kas Eesti riik tulevikus kedagi vihakuriteos süüdi mõistab ja selle eest karistab, on lahtine. Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Riina Solman ütles, et ministeerium lahendab praegu vormi ja sisu küsimust.

«Justiitsminister Urmas Reinsalu on tellinud Tartu ülikooli kriminaalõiguse professorilt Jaan Sootakilt analüüsi vaenu õhutamise karistusõiguslike aspektide kohta küsimuses, kas olemasolev karistusseadustik vastab sellele või mitte,» lausus ta. «Püüame leida mõistlikku ja tasakaalukat lahendust, mis sobiks Eesti õigusruumi.»

Märksõnad

Tagasi üles