Solvunud klient: miks pank mind terrorismi toetamises kahtlustab?

Igal pangal on oma meetod, kuidas infobaasis isikuandmeid värskendada. Paljud SEB kliendid on viimasel ajal internetipanka sisenedes leidnud eest kohustusliku küsimustiku, milles muu hulgas päritakse, millistesse riikidesse inimene ülekandeid teeb. Foto: Marko Saarm

«Hommepäev lähen nende kontorisse ja lõpetan suhte ära!» põrutas Suure-Jaanis elav bussijuht Fariad Belentinov, olles nördinud sellest, et SEB pank temalt isikuandmete ankeedi täitmist nõudis.

Pahameel on Belentinovi hinges pulbitsenud nädala algusest saati, mil ta sisenes SEB internetipanka, et seal üks argine makse teha. Tema teekond lõppes kohe pärast sisselogimist, sest ekraanile ilmus kolmeleheküljeline küsimustik, kus muu hulgas uuriti, millistesse riikidesse klient ülekandeid teeb ning kas ta on pangas hoitava vara tegelik omanik.

Ei taha täita

Lihtsa töömehena on Fariad Belentinov alati tundmatu tagamaaga ankeete vältinud. Sestap klõpsis ta nüüdki ankeedi lõpuni ning lootis nii oma kontole pääseda. Paraku ilmus seepeale tema ette punane kiri, mis teatas, et ankeeti eirates pole edasi liikuda lubatud.

«Ma ei saanud midagi aru ja helistasin kliendiabi telefonil. Sealt öeldi, et nad peavad sellist kontrolli tegema... Et äkki ma toetan terrorismi,» kirjeldas Belentinov. «See on ju tobedus! Issand jumal, nad näevad niigi, kuhu mu raha liigub. Miks ma pean veel mingitele küsimustele vastama, et tõestada, et pole terrorist? See on solvav, et mitte öelda näkku sülitamine.»

Ta avaldas arvamust, et kui pangal või mingil julgeolekuinstitutsioonil peaks olema tõesti tarvis veenduda tema süütuses, oleks viisakas seda teha otse suheldes. «Kui nad mind nii väga kardavad, siis võtku telefon ja helistagu. Aga ei, nad topivad mingi ankeedi nina alla ja kui ma sellega ei lepi, siis takistavad ligipääsu rahale,» jätkas Belentinov.

Muu hulgas närib panga kliendi hinge kahtlus, et ta sattus kontrolli alla võõrapärase nime tõttu. Kui see nii peaks olema, on see tema hinnangul eriti valus solvang, sest ta on Tallinnas sündinud ja kasvanud ning viimased kolmkümmend aastat Viljandimaal elanud. Fariad Belentinov rõhutas, et on seaduskuulekas Eesti kodanik, kes käib tööl ja maksab makse ning tal pole välismaal ainsatki kahtlast kontakti.

Rahvusvahelised reeglid

Sakala uuris küsimustiku olemuse kohta nii pankadest, finantsinspektsioonist kui ka politsei- ja piirivalveametist. Ilmnes, et rahvusvahelised reeglid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustavad kõiki krediidiasutusi hoolitsema regulaarselt selle eest, et nende infobaasides sisalduvad andmed oleksid õiged ja ajakohased. 

Korda järgides on iga pank omal moel sisse seadnud korra, kuidas aeg-ajalt klientidelt nende andmeid üle küsida. Niisiis satuvad varem või hiljem kõik kliendid sellise toiminguga silmitsi.

Sealjuures rõhutavad pankade kõneisikud, et inimestel pole põhjust muretseda, et keegi nende esitatud isiklikke andmeid kuritarvitab: kogu materjal on kaetud pangasaladusega, kusjuures seda pole lubatud kasutada turunduslikel eesmärkidel.

Nagu lennujaamas

SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski nentis, et isikuandmete kontroll võib tunduda tülikas, kuid avaldas sealsamas lootust, et inimesed oskavad hinnata pankade rolli kuritegevuse vastu võitlemises.

Gavronski iseloomustas rahapesu ja terrorismi tõkestamist laia rahvusvahelise tööna, mis on võrreldav lennujaamade julgestuskontrolliga. Ka seal on reisijatele kehtestatud hulk ebamugavaid reegleid, mille täitmisest pole pääsu. Ometi suhtuvad inimesed neisse mõistvalt.

Õigetest andmetest on huvitatud ka pangad ise, sest neil on aeg-ajalt tarvis klientidega praktilistel põhjustel kiiresti kontakti saada. Näiteks tuleb seda teha juhul, kui on alust arvata, et kliendi pangakaardi andmed on kuritegelikult kopeeritud.

Valetada pole mõtet

Mis saab siis, kui inimene pangas isikuandmeid puudutavale küsimustikule vastates valetab? Millised tagajärjed võiks olla näiteks sellisel puhul, kui muidu täiesti tavalist palgatööd tegev lihtne Eesti inimene, kel pole riigipiiri ületavaid finantssuhteid, väidab ankeedis nalja pärast, et teeb ülekandeid sellistesse terrorismiga seostatavatesse riikidesse nagu Süüria, Iraak ja Pakistan?

SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski avaldas lootust, et kliendid siiski mõistavad, et andmeid kogutakse nende endi huvides, ning seega on tark anda vaid õigeid vastuseid. «Ma ei saa aru, miks keegi peaks tahtma terrorismi või rahapesu teemadel nalja teha. See pole ju nalja teema,» arutles ta.

Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise järelevalve valdkonna juht Andres Palumaa andis samas mõista, et valeandmete esitamine ei tähenda automaatselt probleeme. Tema sõnul on kõnealusel juhul tegu eeskätt panga ja inimese vahelise suhtega, kus valetamine võib teatud tingimustel hakata mõjutama asutuse suhtumist klienti. Näiteks võib juhtuda, et teadlik valetamine mõjutab edaspidi laenutingimuste määramist.

Palumaa kinnitas, et ükski riiklik organ ei tee pangas olevate isikuandmete üle lauskontrolli. Ei ole nii, et kui kirjutad lahtrisse mõne riskiriigi nime, lülitab kusagil õiguskaitseasutuse keldris võimas arvuti sind automaatselt teravdatud tähelepanu all olevate isikute nimekirja. Andmete väljastamise kohustus võib pangale tekkida alles siis, kui isik on sattunud konkreetse uurimise objektiks.