Kuueaastane vaidlus Pärsti mõisa vesiveski üle ei taha veel vaibuda

Pärsti mõisa vesiveski omanik Hilsa Mosolainen on oodanud kohtuotsust kaua ning kui Eesti kohus ei ole võimeline vaidlust lahendama, on ta valmis kaugemale minema. Ringkonnakohtu pressiesindaja sõnul jõutakse lahendini hiljemalt märtsis. Foto: Elmo Riig

Osa Pärsti mõisa vesiveski uuest kivikatusest on sisse varisenud, kuid keegi ei paranda seda, sest aastatepikkuse kohtuvaidluse käigus pole mõisa omanik ja ehitaja jõudnud kahjuhüvitise suuruses kokkuleppele.

Muinsuskaitsealust vesiveskit ümbritseb poolenisti kollane piiramislint ning majal on hoiatussilt: varisemisoht. 

2009. aasta augustis leppis selle omanik Hilsa Mosolainen osaühinguga Mulgi Maaehitus kokku, et ehitusfirma parandab oktoobriks vesiveski katuse. Tööde lõppjärgus ilmnesid aga suured puudused. Tehtu kvaliteeti hinnanud muinsuskaitseameti ehitusspetsialistid leidsid, et katuse seisukord on halb ja vead tuleb kõrvaldada. «Mulgi Maaehitus ei asunud neid vigu eriti entusiastlikult parandama ja asi jäi venima,» märkis muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi.

Muinsuskaitseamet hoiab asjade käigul silma peal, sest on restaureerimistöid rahaga toetanud ning selle insenerid on nõustanud mõlemat asjaosalist. «Olen üritanud, et need kaks poolt jõuaksid kokkuleppele, sest mälestis järjest laguneb, kuid et tüli on juba nii suur ja kohtuprotsess pikk, ei taheta leppida,» lausus Kivi murelikult.

Vigu sai parandada

Pärsti vesiveski omanik Hilsa Mosolainen rääkis, et ehitustööde järelevalve insener leidis enne tööde lõppu 10 viga. Näiteks tuvastati, et sarikad on valesti ühendatud ja proteesitud ning korda tuleb seada müürilatt. 

«Katus poleks sisse kukkunud, kui ehitaja oleks talaotsad ära vahetanud, aga kuna talad on 12 meetrit pikad ja olid ühelt poolt umbes meetri jagu mädanenud, siis nad lihtsalt kukkusid seina pealt alla,» selgitas omanik.

Oma sõnul läkski Mosolainen kohtusse seetõttu, ehitaja ei likvideerinud puudujääke. «Kui inimesed oleksid seda neile antud aja jooksul teinud, siis poleks see viis aastat veninud. Mina neilt vale asja ei nõua. Litsentsiga ehitajate töö kvaliteet peaks olema teistsugune, mitte nii, et pole veel kaks aastat möödas ja katus kukub juba sisse,» lausus ta.

Omanik ütles, et on andnud Mulgi Maaehitusele vigade parandamise võimaluse ja mitte ainult ühel korral. «Mina tahan oodata kohtuotsust. Kui meie Eesti kohus ei ole võimeline seda asja lahendama, siis on teised kohtud ka.» 

Esialgu oli omanikul plaan teha Pärsti mõisa vesiveskist turismiobjekt, kuid tema sõnul ei ole sel enam tähtsust, vaid tähtis on see, millal lõpeb kohtuvaidlus. 

Eelmisel nädalal tehtud riigikohtu otsus saadeti tagasi Tartu ringkonnakohtusse. «Mina ei tea, mis eesmärgiga on viimane kohtuotsus tagasi saadetud. Mulle öeldi, et ma tahan liiga palju raha, aga mina ei nõudnud ega venitanud töödega. Mina maksin neile ära selle summa, mis meil oli töölepingus. Ma ei venitanud ühtegi päeva,» rääkis omanik.

Liiga suur nõue

Hilsa Mosolainen nõuab oma hagis osaühingu Mulgi Maaehitus vastu 22 707 eurot, lisaks ka viivist.

Mulgi Maaehituse juht Madis Randaru pole aga nõus sellist summat hüvitama, sest see on seitse korda suurem kui tehtud töö hind. «Kui muinsuskaitseamet tegi meile ekspertiisi, et mida on vaja parandada, oli hinnavahe Mosolaineni pakkumistega seitsmekordne. Kõigi Mosolaineni tellitud ekpertide hinnad on suuremad kui ükskõik millise meie tehtud asja hinnad. Me võime näidata mööda Eestit samasuguseid muinsuskaitseobjekte, mis ei ole nii kallilt ehitatud.» 

Randaru leiab, et omaniku nõue on ebaproportsionaalselt suur, sest summa, mis ta ise ehitustööde eest maksis, oli 75 000 krooni ehk 4793 eurot.  «Ja nüüd ta ütleb, et nende tööde parandamine maksab 30 000 eurot,» lisas ta. Randaru on püüdnud omanikuga rääkida, aga teda ei ole kuulda võetud, ning seepärast usub ta, et omanik tahab kiusu ajada. Ehitusfirma on juhi sõnul valmis vigu kõrvaldama ja on üritanud saavutada kohtuvälise kokkuleppe, kuid omanik soovib hüvitist. Mulgi Maaehitus ei kaevanud edasi esimest kohtuotsust, kus neilt mõisteti välja 8500 euro suurune hüvitis, kuid seda tegi Mosolainen.

«Isegi kui me maksaksime ära 8500 eurot, oleks Mosolainen väga kõvas võidus ja peaks olema väga rahul. Aga tema peab saama 22 000 eurot ja kohtukulud. See on väga rajult üle küsitud summa ja sellega me küll ei nõustu. Meie tahaksime vastavalt kokkuleppele tööd ära teha. Siis oleks meie jaoks vaidlus lahenenud, kuid tema tahab rahalist nõuet ja selle ümber see venib,» selgitas Randaru.

Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm lausus, et riigikohus saatis kõnealuse asja uueks läbivaatamiseks Tartu ringkonnakohtule. See tähendab, et asi on uuesti teise astme kohtu menetluses. «Et toimik jõudis ringkonnakohtusse alles eelmise nädala lõpul, ei ole veel kindel, kas ringkonnakohus vaatab asja läbi kohtuistungil või lahendab selle kirjalikus menetluses. See sõltub juba ka poolte seisukohtadest,» ütles Tamm. Arvestades kohtusse saabunud asjade järjekorra pikkust võib tema hinnangul öelda, et lahendini jõutakse hiljemalt järgmise aasta märtsis. «Kui ringkonnakohtu lahend aga uuesti vaidlustatakse, võib asi uuesti minna riigikohtusse,» lisas pressiesindaja.