Valetada pole mõtet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Mis saab siis, kui inimene pangas isikuandmeid puudutavale küsimustikule vastates valetab? Millised tagajärjed võiks olla näiteks sellisel puhul, kui muidu täiesti tavalist palgatööd tegev lihtne Eesti inimene, kel pole riigipiiri ületavaid finantssuhteid, väidab ankeedis nalja pärast, et teeb ülekandeid sellistesse terrorismiga seostatavatesse riikidesse nagu Süüria, Iraak ja Pakistan?

SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski avaldas lootust, et kliendid siiski mõistavad, et andmeid kogutakse nende endi huvides, ning seega on tark anda vaid õigeid vastuseid. «Ma ei saa aru, miks keegi peaks tahtma terrorismi või rahapesu teemadel nalja teha. See pole ju nalja teema,» arutles ta.

Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise järelevalve valdkonna juht Andres Palumaa andis samas mõista, et valeandmete esitamine ei tähenda automaatselt probleeme. Tema sõnul on kõnealusel juhul tegu eeskätt panga ja inimese vahelise suhtega, kus valetamine võib teatud tingimustel hakata mõjutama asutuse suhtumist klienti. Näiteks võib juhtuda, et teadlik valetamine mõjutab edaspidi laenutingimuste määramist.

Märksõnad

Tagasi üles