Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/08/22/14010501t1h004e.jpg)
/nginx/o/2015/12/03/4763371t1hdab5.jpg)
IGAL AASTAL PANNAKSE koole ritta gümnaasiumi riigieksamite tulemuste põhjal, kuid ministeerium tahab koolide mõõtmist ja hindamist mitmekesisemaks muuta. Pakume kasutamiseks välja nelja tüüpi näitajad: koolide tulemuslikkuse, rahulolu ja tõhususe ning nende saavutamise eeldused.
Loomulikult võrreldakse Eesti haridussüsteemi näitajaid ka rahvusvaheliselt, olgu need siis kajastatud maailmapanga statistikas, Euroopa Liidu haridusülevaates või OECD (majanduskoostöö ja arengu organisatsioon) iga-aastases kogumikus. Võrdlus annab ülevaate üldistest trendidest, mille järgi on Eesti haridus mitmeski mõttes maailma tipus. Ent rahvusvaheline võrdlus ei võimalda hinnata liikumist meie endi seatud eesmärkide poole ega aita selgitada Eesti hariduselu kitsaskohti konkreetsetes piirkondades või õppeasutustes. Selleks vajame näitajaid, mis räägivad just meie kohta – koolist ja omavalitsusest maakonna ja riigini.