Venevere puhkeküla hakkab seminarisaali ehitama

Venevere puhkekeskuse juurdeehitustööd hakkavad finišisirgele jõudma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jõuludeks peaks Kõo vallas Venevere puhkekülas tulijate käsutuses olema uus seminariruum ja puhketuba ning köök kasvama toiduvalmistajate rõõmuks suuremaks.

Ehkki tunamullu tuli puhkeküla omanikul Aare Priksil tõdeda, et klientide huvi hakkab raugema, ning mullu peeti seal talve jooksul vaid viis üritust, otsustas ta investeeringu kasuks.

«Et tõusva turu tingimustes konkurentsis püsida,» lausus ta.

Seminariruumi ehitamiseks ja köögi laiendamiseks ning sisustuse hankimiseks esitati mittetulundusühingu Võrtsjärve Ühendus kaudu projektitaotlus Leader-programmile. Sealt saadakse toetust 280 000 krooni, 180 000 krooni omaosalust tuleb ettevõtja taskust.

«Paiga arendamisse on läinud ka laste säästud. See on meie kolmas pensionisammas,» ütles ta muheldes. «Nüüd julgeme seminariteenust välja pakkuda: ühes ruumis saab seminare pidada ja teises toitlustada.»

Kokk käis laulupeol

Kui masuajal puhkekülas tööd nappis, otsustas Aare Priksi osaühing Ispre hakata pakkuma välitoitlustust, eelkõige keskaegseid roogi.

«Meie väga võimekas kokk Eelika Ütt, endine Imavere kõrtsi juhataja, suudab iga kliendi maitset tabada,» rääkis omanik. «Ostsime telgid ja muu kraami ning oleme rahvale süüa pakkunud Tallinnas laulupeol, Viljandis folgipidudel ja hansapäevadel ning Võhma linna päevadel. Samuti teeme koostööd Viljandis asuva Bonifatiuse gildiga ja oleme nende üritustel väljas.»

Puhkeküla asub imekauni tehisjärve kaldal mändide vahel.

Kolhoosiaegne puhkemaja

Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütles, et praegune peahoone oli kolhoosiaegne puhkemaja, mis tollal seadustest kõrvale hiilides püsti pandi.

«Seda oli vaja fondide ja limiitide väljaajamiseks. Suured ülemused tahtsid tollal ju kõvasti määrimist saada,» meenutas ta.

Hiljem jäi maja valla hoolde ning kümme aastat tagasi otsustati see tublile ettevõtjale rendile anda. Leping sõlmiti 30 aasta peale.

Aare Priks tõdes, et on seal koos perega kõvasti tööd rühmanud. Näiteks kämpingud ehitas ta koos poja Jaanusega. Praegu on neis 47 majutuskohta. On raadatud võsa, ehitatud võrkpalliplats, renoveeritud köök, WC-d ja osaliselt saun ning tehtud korda rand.

Mullu ehitati väike grillimismaja ja uus katusealune terrass. Kui sellele telgiseinad ümber panna, saab varjualuse 200 inimesele. Enne tänavust juurdeehitust tehti kõik oma kulu ja kirjadega.

Looduslikult kaunist paika on Aare Priksi sõnutsi kasutatud nii firmapidude, juubelite kui pulmade pidamiseks. Seni mahutasid ruumid 60 inimest, tulevikus on kohti aga 80-le. Suvisel ajal on Venevere olnud populaarne lastelaagrite paik. Neid on seal korraldanud Tallinna noorsootöökeskus ja Viimsi huvikeskus, kuid toredaid päevi on puhkekülas veetnud ka Kõo ja Võhma lapsed.

Loomulikult on kümne aasta jooksul puhkekeskuses juhtunud üksjagu lõbusat.

Aare Priks meenutas esimesel tegutsemisaastal peetud järvepidu, millel oli osalenud kümmekond maakonna ansamblit ning kuulajaid ligi tuhat.

Umbes viis aastat tagasi Veneveres peetud omavalitsusliidu seminaril osalenud said aga ilmselt kustumatu mälestuse: nimelt ehmatas neid rabamatkal karuks kehastunud vallavanem.