Saada vihje

Essee. Muusika ühendab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktoria Ly Pell
Viktoria Ly Pell Foto: Marko Saarm / Sakala

(Alljärgnev kirjutis on kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi «Minu riik» kodanikupäevaks väljakuulutatud esseevõistluse «Muusika ühendab» võidutöö.)

Maa tiirleb ümber Päikese, iga sekund, iga tund, iga päev, iga aasta, alati ja nii aegade algusest peale, ilma peatumata. Päike tõuseb igal hommikul ja loojub igal õhtul, kuu ilmutab ennast, nii kui päike on meid jätnud pimedusse. Võib öelda, et nad on omavahel ühendatud. Samuti nagu on omavahel ühendatud taevas ja maa, yin ja yang. Nagu oleme ühendatud muusikaga.

Ainus, mis mul enda puhul muusikaga seostub, on laulmine. Ma armastan laulda ja ometigi olen selles kohutav. Ma ei pea viisi, ei tunne noote, aga kohe, kui kuulen head lugu, olen esimene, kes kõva häälega kaasa laulab. Ei, mul ei ole piinlik sellepärast, et ma laulda ei oska, kuid mul on väga kahju, et ei oska mõnd pilli mängida.

Tagasi üles