Igal mõttel oma pill

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute heli- ja sõnamaastike poole purjetav Silver Sepp on pillina kasutanud isegi tervet maja ja teab, et ka naelad teevad muusikat.
Uute heli- ja sõnamaastike poole purjetav Silver Sepp on pillina kasutanud isegi tervet maja ja teab, et ka naelad teevad muusikat. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Selleks et auto saaks hästi muusikat teha, peab ta hästi roostetama. Minu auto roostetab väga hästi: alt ja külgede pealt,» räägib Silver Sepp. «Ühel hetkel roostetas summuti sisse auk ja kui ma panin auto käima, hakkas tulema sellist häält.»

Sepp võtab laualt toru ja puhub sellesse. Siis võtab teise, jämedama toru ja teeb sellega mootori mürinat. Salvestab selle kõik luuperisse ja jätab oma jutu alla kumisema.

«Ja kui ma gaasi andsin, läks hääl järjest kõrgemaks,» jätkab Sepp. «Nii taipasingi, et minu autost on saanud maailma suurim vilepill. Ühel päeval kukkus summuti alt ära ja rohkem mu auto vilepilli ei mänginud. Siis panin katusele väiksemat sorti torud ja häälestasin need eri kõrgustele. Kui pimedas kuulete sellist laulvat häält, siis see võib olla minu auto, mis läheneb.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles