Prügikastidest said öösel saladuslikul kombel päkapikud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rohelistele prügikastidele kinnitati öösel habemed ja punased mütsid ning nüüd näevad need välja kui päkapikud.
Rohelistele prügikastidele kinnitati öösel habemed ja punased mütsid ning nüüd näevad need välja kui päkapikud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Teisipäeva hommikul tööle või kooli ruttajad märkasid, et ööga olid Viljandi tänavate ääres seisvad väikesed prügikastid kujundatud päkapikkudeks. Kes seda tegi, on seni jäänud saladuseks.

Sakala andmetel juhatavad niidiotsad kultuuriakadeemiasse ning tähelepanelike linnakodanike teada ei rääkinud sugugi kõik prügikastide ehtijad eesti keelt ehk nende seas võis olla ka välistudengeid. Kinnitust sellele Sakala eile ei saanud.

Viljandi linnadisainer Malle London ütles, et ametlikult pole sellist ehtimist kelleltki tellitud, aga mõtet ja tegu ta kiitis. Ametnik kinnitas, et temagi oli hommikul rõõmsalt üllatunud, kui prügikaste nägi.

Rohelistele kastidele oli öösel habe ette ja punane müts peale pandud. Sel moel oli ehitud kümneid prügikaste nii kesklinnas kui magalarajoonides.

Varasematel aastatel on üsna samasuguste ettevõtmistega viljandlasi üllatanud keskkonnaõpetaja ja ettevõtja Peep Tobreluts, kes aga seekord end ettevõtmisest taandas.

«Tundub, et linnas on veel mõni hull peale minu,» lausus ta naerdes. Temagi kiitis tegijate ettevõtlikkust ja toredat ideed. «Hea, et võeti kätte ja tehti ära, mitte ei jäädud ootama ametlikke kooskõlastusi ja muud sellist.»

Tegijaid otsides juhatati Sakala kultuuriakadeemias huvijuhiks õppiva Tauri Pihlaku juurde, kes jagas eile oma Facebooki lehel Sakala lühiuudist päkapikkude kohta laia naeru tähistavate emotikonidega ja küsis seal inimestelt kavalalt: «Kes tegi?»

«Ei, mina ei oska selle kohta midagi öelda,» vastas ta naerdes Sakala küsimusele, kas ta teab, kes oli prügikastide ehtimise taga. «Kui ma midagi kuulen, annan teada,» lubas ta.

Ühe võimaliku seltskonnana pakuti akadeemiast välja noori soomlasi, kes on tulnud Viljandisse teatrierialale üheks aastaks vahetusõpilasteks, kuid nendega Sakalal eile kontakti luua ei õnnestunud.

Tagasi üles