/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2015/11/26/4739887t1h06a3.jpg)
Kel on plaanis lühinumbril helistades taksot tellida, peab arvestama vimkaga, et Viljandist võetud kõnele vastab hoopiski Tallinnas klienti ootav taksojuht.
Viljandis taksot tellides võib sattuda Tallinnas klienti ootava juhi peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu pole mõne üksiku erandiga, vaid aeg-ajalt esineva või isegi süveneva murega, mis võib esimest korda ehk muigama panna, hiljem aga juba tüütuks muutuda. Viljandlane Andrus Henga on pidanud lühinumbrite anomaaliat käesoleval aastal tunnistama mitu korda.
Ta ütles, et esimene juhtum oli 24. jaanuaril umbes keskööl, kui üks inimene Viljandis tellis takso numbril 1700 Papli tänavale.
«Läks mõni aeg mööda, kui taksodispetšer helistas tagasi, teatas, et takso on kohal, ja küsis, kus klient on,» jutustas Henga. «Vaatasime aknast tänavale, aga taksot ei olnud. Siis tuligi välja, et tellimus oli sattunud hoopis Tallinna.»
Nagu Henga lausus, tundus see algul isegi naljakas, aga seejärel selgus tõsiasi, et tol ööl ei olnud Viljandi taksopakkujaid numbritel 1200 ja 1700 võimalik üldse tabada.
«Varsti pärast esimest kõnet proovisime nii mina kui veel mitu inimest seltskonnast ja keegi ei saanud ühendust Viljandi taksoga, vaid vastas ainult Tallinn,» nentis ta.
Viimatised tõrked
Andrus Henga meenutas, et sama häda tuli ette tänavu suvel folgi ajal, kuid siis tundus asi talle suhteliselt arusaadav, sest taksotellijaid üle Viljandi oli palju.
Viimane seik valesse linna suundunud kõnega oli tal 21. novembri õhtul. Kell 17.41 valis ta numbri 1700 ja kell 17.43 numbri 1200. Mõlemal korral läks kõne Tallinna dispetšerile.
«Ma kasutan taksot suhteliselt harva ja seepärast helistasin kohe infotelefonil 1182, et teada saada, kas ma mäletan valesti Viljandi takso tellimise numbreid,» rääkis Henga. «Infotelefonineiu pakkus mulle esimesena lühinumbrid 1200, 1700, 1242 ja veel hulga pikki mobiilinumbreid.»
Henga ütles, et valis seejärel numbri 1242 ning sai Viljandi taksojuhi kohe kätte. Samal õhtul tagasi koju sõites helistas ta uuesti sellel numbril ning sai teenusepakkuja taas kiiresti kätte.
«Loomulikult on mind probleemid lühinumbritega häirinud, sest kasutan taksoteenust harva, aga nagu näha, pole see mul viperusteta õnnestunud,» nentis Henga. «Kui viimasel korral taksot tellides kõne jälle Tallinna läks, küsisin, milles asi, tehku korda. Sellepeale vastati mulle, et viga on mobiilifirmas, tehku seal asjad korda.»
Lisaks sellele, et Viljandis taksot sooviva kliendi kõne eksib pealinna, juhtub ka vastupidi.
Viljandi taksojuht Ülo Erm, kelle tellimiseks tuleb helistada lühinumbril 1700, ütles, et vahel on talle tulnud kõne kliendilt, kes ootab taksot Tallinnas, Tartus või Pärnus. Ermil pole seesuguseid segadusi ette tulnud käesoleval aastal, vaid need on juhtunud varem. Viimatise seiga täpne aeg talle ei meenunud.
Taksofirma kurdab samuti
Tehnilise järelevalve ameti side- ja meediateenuste osakonna juhataja asetäitja Erika Adams ütles, et lühinumbreid saab kasutusele võtta nii üleriigiliselt kui konkreetses piirkonnas sõltuvalt sisuteenuse pakkuja soovist ja ärimudelist.
«Sisuteenust, milleks on praegusel juhul lühinumbri kasutamine taksoteenuse osutamiseks, korraldab ja selle toimimise eest vastutab teenust pakkuv ettevõte koostöös talle sidelahendust pakkuva sideettevõtjaga,» selgitas ta.
Adams lisas, et lühinumbril 1700 osutab ja korraldab teenust osaühing E.T.X., lühinumbril 1200 osaühing Tulika Grupp ja lühinumbril 1242 osaühing T & U Duo.
Osaühingu E.T.X. juhatuse liige Aare Neerut rääkis, et eespool kirjeldatud segadust esineb juhuslikult, kord harvemini, siis sagedamini, ning taksofirma on sellega samuti hädas.
«Meie kahjuks ei saa mitte midagi teha,» sõnas ta.
Igas Eesti piirkonnas, kus on võimalik numbril 1700 taksot tellida, on Neeruti sõnul kasutusel alusnumber ehk tavalise pikkusega laua- või mobiiltelefoni number, millele sidefirma suunab selles piirkonnas lühinumbrile 1700 tehtud kõned.
«Selle eest, et number õigesti edasi suunduks, vastutab kas Tele2, EMT, Elisa või lauatelefonside pakkuja,» ütles Neerut.
Viimase seitsme aasta jooksul, mil Neerut on taksofirmat juhatanud, on ta oma sõnul korduvalt sidefirmadele kaebekirju läkitanud ja juhtumitest täpselt teada andnud. «Alati tuleb aga üsna sarnane vastus, et kontrollitakse. Ja ongi kõik. Ei mingit selgitust.»
Neerut tähendas, et E.T.X. tasub lühinumbri 1700 toimimise eest riigikassasse igal aastal suure summa, alla 2000 euro. «Meil on kõik makstud,» kinnitas ta ja lisas, et kõnede korrektse liikumise peab tagama sidefirma, kelle võrgus klient kõne algatab.
Sidefirma täpselt ei tea
Viljandlane Andrus Henga kasutab aktsiaseltsile Eesti Telekom kuuluva EMT mobiilside teenust. Nagu ütles Eesti Telekomi meediasuhete juht Raigo Neudorf, on lühinumbri valesse linna suundumine anomaalia, kuid ta jättis kommenteerimata väite, et üksikutes häiretest hakkab saama tavapärane nähtus.
Samuti ei vastanud ta küsimustele, miks selliseid häireid esineb ning kas ja kuidas oleks võimalik nende põhjus likvideerida.
Nimetatud lühinumbritele helistamisel kehtib Neudorfi sõnul loogika, et sama number teenindab takso tellimist eri piirkondades, olgu selleks siis Tallinn, Viljandi või mõni muu linn.
«Lühinumbrile helistamisel tuvastatakse automaatselt helistaja asukoht ning kõne suunatakse seejärel juba vastava piirkonna klienditeenindajale,» lausus ta. «Tundub, et kirjeldatud juhul võis tuvastussüsteemis aset leida mingisugune anomaalia, mis kliendi kõne vale piirkonna teenindaja juurde suunas.»
Neudorf väitis, et sellist asja tuleb siiski väga harva ette ning üldjuhul jõuavad kõned ikka õige piirkonna teenindajani.
«Kui kliendil siiski peaks niisugune probleem esinema, soovitame sellest klienditeenindust teavitada, sest siis on võimalik probleem kohe avastada ja kõrvaldada,» märkis Neudorf ja lisas, et kahjuks pole Eesti Telekomile nimetatud juhtumite kohta infot jõudnud.