Salakütt jättis korjused soolaku juurde mädanema

Salakütt redutas kohas, kus on aastaid olnud soolak. Et seal käivad paljud suurulukid, polnud vaja põtrade tabamiseks eriti vaeva näha. Foto: Peeter Kümmel

Tarvastu vallas Veisjärve ääres tegutsenud salakütt tappis sekundilise vahega kaks põdravasikat, kuid ei osanud pärast lihaga midagi peale hakata ja jättis ühe korjuse võssa mädanema.

Kaks korjust, millest üks oli nülitud ja lihast puhastatud ning teisest vaid kuul välja lõigatud, leidis reede hommikul Veisjärve läheduses elav Ülo Tooming.

Paari kilomeetri kaugusel asuvast külast koeraga järve äärde jalutama tulnud kuna­gine metsaülem Tooming märkas ronka, kes lendas põllu kohal, noka vahel poole meetri pikkune soolikas.

Leidja: röövel, mitte kütt

Mehel tekkis soov järele uurida, kust lind võis sellise saagi saada, ning ta hakkas astuma suunas, kust oli näinud ronka tulevat. Korjuste ümbrus kihas lindudest. Toominga jutu järgi oli seal vähemalt 50 ronka, kümmekond harakat ja kaks merikotkast.

«Seda meest ei saa isegi salakütiks nimetada,» oli Tooming põdravasikate tapja peale kuri. «See on röövel.»

Salakütt oli koha valinud ilmselt teadmisega, et seal käivad põdrad, kitsed ja metssead soola lakkumas.

Ülo Toominga sõnul võiks salaküttimist mõista juhul, kui mehel oleks kodus pere näljas ja ta laseks põdra selleks, et lapsi toita. «Tema laseb aga kaks looma ja jätab ühe metsa mädanema.»

Tooming meenutas, et oli nädala keskel keset päeva kuulnud kaht jahipüssilasku. Need tehti sekundilise vahega. Et praegu on ametlik jahihooaeg, ei pööranud ta paukudele tähelepanu.

Kohe pärast korjuste avastamist andis mees leiust teada nii politseile kui keskkonnainspektoritele ning paar tundi hiljem otsisid inspektorid juba sündmuskohal võimaliku laskja jälgi.

Inspektorid uurivad

Juhtunu uurimiseks algatati menetlus. Kui inspektorid salaküti üles leiavad, saab ta 12 000 krooni trahvi ning lisaks tuleb riigile hüvitada keskkonnakahju ehk 12 000 krooni iga lastud põdra eest.
Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhi Naima Tääri sõnul on varemgi esinenud juhtumeid, kus salakütid on tapetud looma metsa jätnud.

«Salaküttide seas on levinud mootorsõidukilt laskmine,» selgitas ta. «Kui loom kohe maha ei kuku, ei minda hirmu või mugavuse tõttu ka kontrollima, kas too sai surmavalt haavata.»

Mõni aasta tagasi tegutses Viljandimaal salakütt, kes lõikas tabatud põtradel ära ainult tagumised kintsud ja jättis ülejäänu metsa. «See on ääretult jõhker tegutsemine,» sõnas Täär.

ARVAMUS
Ülo Tooming, leidja
Tundub, et salakütt laskis üht vasikat, kuid polnud kindel, et pihta sai, ja tulistas veel teist.
Mõlemad said tabamuse, kuid pärast ei osanud kütt lihaga midagi peale hakata, sest ei jõudnud seda metsast välja viia. Nii lõikas ta põdrast välja ainult kuuli, sest selle järgi oleks laskjat väga kerge tuvastada.