Neli kaitsekilbi taha peitunud politseinikku pidid laupäeval tegema kümme lasku, et rahustada Õisu külas purjus meest, kes oli noa ja kirvega ähvardanud esmalt oma pereliikmeid ja seejärel kohale tõtanud politseinikke.
Joobes mees läks neljale politseinikule noaga kallale
Kui 39-aastane märatseja oli lasuga õlavarde ohutuks tehtud, viidi ta Viljandi haiglasse psühhiaatrite järelevalve alla, kus ta viibib praeguseni. Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, kuid asjaolude selgitamine pole lõppenud, sest uurijad pole ründajat üle kuulanud.
«Mees on kliinikus arstide järelevalve all,» vahendas prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina menetluse seisu esmaspäeva lõuna ajal.
Juhtum sai alguse laupäeval kella 16 ajal, kui hädaabinumbril helistas naine, kes teatas, et tema raskes joobes abikaasa ähvardab teda vägivallaga. Naine sel hetkel kodus ei olnud ning mehe ähvarduse oli ta saanud telefoni teel. Selles kõnes luges mees üles hulga relvi, mis tal on ja mida ta lubas kasutada.
Pere elukohta saadeti politseipatrull. Kui politseinikud purjus mehele lähenesid, haaras too noa ja kirve ning ründas korrakaitsjaid. Esimese hooga viskas ta politseinike poole kirve ja hakkas siis noaga nende poole liikuma. Korduvatele käsklustele nuga ära panna mees ei allunud. Ka kaks hoiatuslasku ei sundinud ründajat taganema.
Esimesele patrullile saadeti appi teine, aga ka siis ei allunud mees politseinike korraldustele. Ründajale lähenemiseks võeti kasutusele kaitsekilp ja teleskoopnui. Seepeale tegi üks politseinik kolm hoiatuslasku ja seejärel viis lasku, et tabada mehe kätt, milles too nuga hoidis.
Üks kuul tabaski mehe õlga ning kasutades ära hetke, mil ründaja tähelepanu hajus, õnnestus politseinikel ta käed raudu panna. Arstid osutasid mehele meditsiinilist abi ning jätsid ta esialgu jälgimisele psühhiaatriakliinikusse.
Viljandi politseijaoskonna juhi Künter Pedoski sõnul püüab politsei olukordi alati lahendada esmalt sõnadega. «Kui korraldustest pole abi ja ründaja paneb ohtu politseiametnike või juuresviibijate elu ja tervise, kasutatakse olukorra lahendamiseks jõulisemaid võtteid,» rääkis ta. «Tulirelva kasutamine ei ole väga sage ning veel harvemad on suunatud lasud ohu tõrjumiseks. Siiski peab teenistuskohustuste täitmisel relva kasutamiseks valmis olema, kui muul moel ei ole võimalik inimeste elu ja tervist kaitsta.»
Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb vägivalda võimuesindaja vastu. Süüdimõistmisel ootab meest ühe kuni viie aasta pikkune vangistus.