Vabariigi valitsus plaanib uuest aastast hakata rikkujailt senisest kaks korda suuremaid trahve sisse nõudma. Advokaadid näevad eelnõus abitut katset täita riigi rahakotti.
Advokaadid ei pea trahvide suurendamise ideed heaks
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
21. november 2015, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu põhjendas plaani eesmärgiga suunata inimesi õiguskuulekamalt käituma. «Väärteotrahvid on püsinud muutumatuna 14 aastat, samal ajal on inimeste elatustase oluliselt tõusnud ja väärteokaristuse mõju seega aastatega devalveerunud,» märkis minister.
Plaan ei teeni eesmärki
Vandeadvokaat Margo Normann ministri põhjendust ei mõista.
«Kes või mis on ajale jalgu jäänud, seda seadusmuudatustest küll ei selgunud. Ilmselt on ajale jalgu jäänud ainult riigieelarve laekumised. Kui karmid karistused hoiaks süütegusid ära, siis me peaks juba ammu paradiisis elama,» leidis Normann.
Trahvimäärade suurenemine eeldaks tema hinnangul eelkõige sissetulekute tõusu. «Elatustase on küll aastatega paranenud, aga mitte kahekordistunud. Arvan, et trahv, vähemalt väärtegude osas, ei tohiks ületada inimese kolmandikku kuupalka.»
Normanni selgitust mööda ei tekita suur trahv raskusi mitte rikkujale endale, vaid pigem nendele inimestele, kes temast majanduslikult sõltuvad. «Suurele trahvile, mille tasumine käib üle jõu, võib juba mõttes kohtutäituri tasu juurde kirjutada. Teatud osa rikkujatest ei maksa oma trahve nagunii. Miks peaks selle puudujääva osa võtma isikutelt, kes trahve tasuvad?»
Vandeadvokaat Mart Sikut on kolleegiga päri. «Hakata nüüd lihtsaid inimesi, kel nagunii raha pole, veel rohkem karistama, pole lihtsalt mõistlik,» leidis ta. «Arvestades meie inimeste sissetulekuid, pole need trahvimäärad praegugi sugugi väikesed. Ja turvavööta sõitjalt või inimeselt, kes mõnda liiklusmärki tähele ei pannud, veel seitse nahka koorida pole minu arvates päris õige.»
Normann möönis, et meie väikese liiklustiheduse ja heade teeolude juures istub juhtidel tihtilugu väike kurat õla peal ja ärgitab vilistama mõnele liiklusnormile, eriti piirkiirusele 90 kilomeetrit tunnis. «Ilmselt teevad seda kõik. Autos on inimene teises maailmas ja tema mõtted ei ole seotud ainult liiklusega. Seega võib kiirustamist või kärsitust käsitleda inimesele omasena. Karistus selle eest võib aga nüüd tulla suur. Eriti inimestele, kelle töötasu vastab miinimumpalgale, ja neid ei ole vähe,» ütles Normann.
Ees ootavad kohtuvaidlused
Kui kasutada näitena joobes juhtimise praktikat, mille puhul sai seni määrata kuni 0,74-promillise joobega sõitjale maksimumtrahvi 1200 eurot, siis edaspidi on see summa järelikult 2400. Nagu kohtupraktika on näidanud, tulevad kriminaalasja puhul kohtulahendid tihtilugu leebemad, kui seda on politsei kirjutatud soolased trahvid.
Seda, kas kriminaalasja kohtulahendite summad trahvidele järele kasvama hakkavad või suureneb lõhe veelgi, Sikut prognoosida ei osanud, küll aga uskus ta, et tunduvalt kasvab väärteomenetlustega seotud kohtuvaidluste arv.
«Kui inimene saab kätte väärteomenetluse protokolli, on tal võimalik esitada 15 päeva jooksul vastulause. Sinna võibki kirja panna, et ta on invaliid, tal on väike sissetulek ning kodus viis last, ning paluda seda kõike karistuse määramisel arvesse võtta,» seletas Sikut. «Seni maksti summa ehk vaidlemata ära, aga kui määraks on ikka tuhande asemel kaks tuhat, on ju mõistlik tuua oma argumendid lauale.»