Haridustöötajate liit pakub oma liikmetele suuremat toetust

Kaja Land usub, et vahel tasub teha tööd ka ebareaalsete unistuste nimel, sest kunagi võivad need muutuda iseenesestmõistetavaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa haridustöötajate liit valis hiljutisel üldkoosolekul oma etteotsa taas Kaja Landi ning otsustas, et hakkab maksma liikmetele haigustoetuse lisa.

Viljandimaa haridustöötajate liidu esimees Kaja Land, kui sageli teie organisatsioon üldkoosolekule koguneb?

Meie põhimääruses on kirjas, et aruande- ja valimiskoosolek leiab aset iga viie aasta tagant. Nüüd oli viisaastak täis saanud ja 18. oktoobril saime uuesti kokku.

Igal koosolekul valitakse liidule uus juht. Ehkki hõikasin juba kevadel välja, et ootame sellele kohale noori inimesi, kes tahaksid ja näeksid võimalust midagi teistmoodi teha, sain toetust ainult endale. Nii jäigi valimine formaalseks, sest vastaskandidaate ei olnud.

Otsustasin jätkata, liiatigi et muud tööd mul praegu ei ole. Alates aprillist olen vanaduspensionär ja maavalitsuse haridusosakonnast ära. Nõnda on mul võimalus viibida inimeste keskel ja tegelda probleemidega, millega olen kursis.

Kui palju on teie liidul liikmeid?

Selle aasta algul oli meil maakonnas 504 liiget — umbes 50 protsenti Viljandimaa pedagoogidest ja haridustöötajatest.

Kui lähtuda hiljuti kõlanud uudisest, et Eestis kuulub ametiühingutesse umbes kümme protsenti töötajaid, võime ennast üsna hästi tunda.

Ometi on meie liikmete arv viie aasta jooksul saja inimese võrra kahanenud. See on suuresti tingitud koolide sulgemisest: näiteks Õisu tehnikumis ja Puiatu erikoolis oli meil suur organisatsioon. Samuti annavad  end tunda väikeste koolide reorganiseerimine ja laste vähenemine, mis toovad kaasa ka õpetajate arvu kahanemise.

Kui varmalt on noored õpetajad valmis sellesse organisatsiooni astuma?

See sõltub kohapealsest tegevusest. Kui uus õpetaja tuleb kooli või lasteaeda, kus on toekas ametiühinguorganisatsioon, siis ei teki probleemi: et enamik kolleege kuulub ametiühingusse, astub ta ka ise meeleldi selle liikmeks.

Seevastu nendes koolides, kus organisatsiooni ei ole, ei saagi õpetaja meie kohta infot.

Kui kaua olete seda liitu juhtinud?

Alustasin juba enne Eesti taasiseseisvumist, 1990. aasta 1. septembril haridustöötajate ametiühingus.

Algul tuli tegelda ka tolmuimejate, pesumasinate ja mööbli jagamisega. Siis oli süsteem sätitud nii, et kõik töötajad kuulusid automaatselt ametiühingusse.

Pärast riigikorra muutust tahtsid inimesed loobuda kõigest vanast, sealhulgas ametiühingust. Ajapikku siiski leiti, et see on vajalik organisatsioon, ja minulgi tekkis uuesti tahtmine seda asja ajada.

Eesti haridustöötajate liit ning haridus- ja teadusministeerium on omavahel kokkuleppeid sõlmides suutnud õpetajate palka ikkagi tõsta. Näiteks kui 2006. aastal oli see 5710 krooni, siis 2009. aastal juba 10 480 krooni. Meie eesmärk jõuda järele riigi keskmisele palgale on nihkunud kahjuks jälle kaugemale: selleks aastaks väljakaubeldud kümneprotsendiline palgatõus jääbki unistuseks.

Nii et ametiühingu võitudest saavad osa ka need õpetajad, kes liitu ei kuulu.

Jah, seda küll.

Ametiühing eksisteerib praegu ainult õpetajate endi loovutatud ametiühingumaksust, mis on üks protsent sissetulekutest. Palgaläbirääkimiste lõpptulemust saavad nautida ka need Viljandimaa 500 pedagoogi, kes meie liitu ei kuulu.

Kas on ka selliseid hüvesid, mida saavad nautida ainult Viljandimaa haridustöötajate liidu liikmed?

Igal valimiskoosolekul on tulnud kõne alla, kuidas saaksime anda oma liikmetele mingeid eeliseid. Nüüd võtsime vastu otsuse, et alates 1. jaanuarist hakkab kehtima uus haigustoetuse väljamaksmise kord.

Teatavasti ei hüvitata ravikindlustusseaduse järgi praegu kolme esimest päeva, mil inimene on haiguslehel. Nüüd saame maakondlikule organisatsioonile laekunud rahast anda iga sellise päeva kompensatsiooniks 100 krooni vääringus oleva summa, millele lisanduvad riigimaksud. Seega on inimesel võimalik haigestumise korral saada 300 krooni toetust.

Muidugi on see väike summa. Ideaalvariandiks pean seda, et toetusi makstaks ka tervetele inimestele, et nad jaksaksid tööl käia.

Mis on liidu järgmised eesmärgid?

Eesti haridustöötajate liit saatis hiljuti avaliku pöördumise Eesti erakondadele. Mulle on südamelähedane selle kümnes punkt, mis ütleb, et õpetajatelgi on õigus väsida ning nad vajaksid puhkust ja täiendusõppe võimalusi ka õppeaasta keskel, nii et nende töötasu säiliks.

Teisisõnu tuleks võimaldada õpetajatele vähemalt kord viie aasta jooksul pool õppeaastat loomingulist puhkust.

Seni on see soov tundunud ebareaalne, aga olen aru saanud, et unistuste nimel tasub tööd teha, sest kunagi võivad need muutuda iseenesestmõistetavaks.

Eesti haridustöötajate liidu pöördumises hakkas mulle silma ka ettepanek luua kõikidesse maakonnakeskustesse riigigümnaasiumid. Kas see on üksmeelselt vastuvõetud punkt?

Minule tuli riigigümnaasiumide loomise ettepanek üllatusena. Aga usaldusisikud on need arvamused kogu riigi õpetajatelt kokku kogunud ja vabas vormis liidu esindajale edastanud. Ma ei tea, kui palju toetajaid võib olla ühe või teise punkti taga. Kindlasti ei saa öelda, et nendega on päri kõik.

Samas vihjab pöördumise tekst sellele, et õpetajad ei ole reformidele vastu, kuid tahavad saada nende kohta rohkem ja varem teavet.

Kuuldavasti valmib teil ka Viljandimaa haridusjuhtidele mõeldud pöördumine.

Jah, see dokument puudutab Viljandimaa õpetajate sotsiaalset kaitset ja turvalisust. Tahame selle esitada siis, kui riigigümnaasiumi direktor on valitud, et temagi saaks läbirääkimistel osaleda.

Soovime, et Viljandimaa haridustöötajate liidu esindus oleks kaasatud kõigisse protsessidesse, mis puudutavad õpetajaid.

Milliseid ettevõtmisi jätkate?

Jätkame aasta õpetaja valimist ja Kärstna pargijooksu korraldamist.

Püüame leida võimalusi, et usaldusisikud saaksid mõne projekti käigus suhelda naaberriikidega. Soomes ja Lätis oleme nendega käinud ja tundub, et selline kogemuste vahetamine on vajalik.

Püüame toetada oma liikmeid ka Viljandi riigigümnaasiumi loomise protsessis. Mul on tekkinud idee, et lisaks haridusjuhtide kohtumistele võiksime korraldada meie Soome õpetajate kohtumisi. Nii saaksime rääkida tunnetest, kogemustest ja probleemidest, mis pedagoogidel säärase kooli loomisega kaasnevad.

AMETIÜHING

Viljandimaa haridustöötajate liit on Eesti haridustöötajate liidu (EHL) allorganisatsioon.

• Eesti haridustöötajate liit moodustati 1990. aastal, et kaitsta võimu- ja valitsemisorganite ning tööandjate ees haridustöötajate seaduslikke huvisid.
• Linnades ja maakondades on EHL-il 19 piirkondlikku liitu.
• Tänavu 1. jaanuaril kuulus EHL-i ridadesse 10 212 haridustöötajat. Riigi munitsipaalkoolide õpetajatest on liidu liikmed 66,3 protsenti.
Allikas: http://www.ehl.org.ee/