/nginx/o/2010/11/10/464275t1he30c.jpg)
Abja-Paluoja miis, 80-aastane Märt Lond kirjuts uma eluluu ja lasks ärä rükki.
Lonna Märt pands oma elu kaaste vahele
/nginx/o/2021/03/31/13706850t1hd9ca.jpg)
11. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Lond, olet kirjuten raamatu oma elust pääliskirjage «Curriculum vitae». Kost tulli mõte elulugu raamatun vällä anda?
Lennart Meri om ütelnu, et egä eestlane võiss oma eluluu kirja panna. Nüid ma ole joba vana pensjunäär, pika talveõhtuse, midägi tetä ei ole ja siss akassigi kirjuteme.
Kolm aastet ole ma tedä arvutise toksinu ja viimäte ma mõtli, et avitep — ma saa joba 80 aastet vanass ja mine tää, pallu neid päevi viil ehen om. Lassegi ärä rükki, et mõnikõrd lastelastel uvitev lugede.
Su raamatun om pallu juttu Siberi-aastist. Mesperäst su üldse ärä viiti, ku sa ollit alle koolipoiss?
Mu esä ja emä ollive kulakuss tembeldet ja selleperäst kah, et ma kogemede tõmmassi üte komsumolipileti katik. Partorg olli miu pääle väige kuri.
Su raamatu kaasepilt, kos olet üten jahisaagi sooblege, tuletep miilde Nikolai Baturini kuulsat romaani «Karu süda». Kas olet sedä lugenu?
Ole. Ta kirjutep Siberist enämb-vähemb õigeste. Aga Baturin om kirjanik, temä raamatun om iki rohkemb vällämõteldu asju, miul om pallald tõeste sündünü luu.
Ma lõpeti Krasnojarskin mõtsainstituudi ja tüüti viis aastet taigan taksaatorina. Üitskõrd sügise ma jäi sinna sooblejahile, ku lumi maha tulli. Kümme päevä sai sooblejahti peetu ja säält omgi sii pilt peri.